Lugesin teiste blogisi, omi vanu bloge ja kati eelmise suve blogi. Meenutagem, Kati mängis eelmisel suvel veel eriti tähtsat rolli. Täiesti nostalgiline meeleolu tuli peale, heameelega keriks kõik tagasi ja elaks need samad hetked üha uuesti läbi. Eelmine suvi oli täis draamasi, löömisi ja muid mõttetuid asju, mis haiget tegi.Selle suve kohta ei oska eriti midagi õelda. Ma tõesti ei kujuta ette, millisseks see suvi lõpuks välja kujuneb. Ma loodan, et ainult head. Hetkel tundub küll , et see läheb kõik paremuse poole. Pidime Liisiga kuskile matkama minema, enne seda jõuan ma raudselt 2 korda rootsis käia. Teist korda tahaks oma sünnipäeval minna. Arvatavasti, see aasta ma ei viitsi sünnipäeva pidamisega jamada. Siis saangi oma sünnipäeva Maria ja Valloga laevas tähistada. Prantsusmaale ma siiski ei lähe , lähen parem folgile. Rabarock ja Hard rock laager on täiesti küsimärgi all. Aga see aeg pole veel käes. Kõik on väga lahtine. Aga kõige pealt ma pean keerama enda ees puhta lehe, alustama kõike nullist ja olema tubli tubli tüdruk, kes ei kukuks oma elus läbi. Ühesõnaga tuleb mineviku ees uks lihtsalt tuimalt kinni panna . Aga ma pean tõesti pingutama hakkama ja ma pean leidma selleks motivatsiooni. Ma tõesti ei kujuta ette , et kust kohast ma veel selle välja võlun aga ma tean, et ma pean seda tegema. Aga mineviku peaks lõbu tegema ja ütlema kõikidele, et las minna. Oli mis oli, tehtud-mis tehtud ega enam vahet pole. Milleks meile see minevik ? Kui meil on tulevik?
Pean lihtsalt minevikuga lõpu tegema.
minevikku unustades ei saa ka sellest õppida. Järelikult ei saa ka areneda ja vigu vältida. Pealegi, minevik jääb alatiseks alles, ükskõik kui palju sa seda unustada ei prooviks. Mõistlik on sellega leppida ja see enda kasuks tööle panna. Iga kogemus, ka halb on kasulik.