Olgu- alustan eilsest õhtust. Sõitsin vennaga linna. Muidugi me ei vestlenud üksteisega, lihtsalt istusime tuimalt ja kuulasime muusikat. Meil lihtsalt polnud millestki rääkida, paar lauset me siiski suutsime rääkida. Linna jõudes läksin ma laagrisse, sain Kirstiga kokku. Nunnutsesime seal natukest aega, rääkisime juttu. Loomulikult linna sõites ma tükk aega mõtlesin,et saan Kardoga kokku või ei […]
september 2008
Ma võiksin rääkida teile nendest emotsioonidest- mis mind hetkel valdavad või mida ma tunnen, kui ta helistab mulle. Tahestahmata ma olen hakanud sõltuma temast. Ma olen temast juba varsti rohkem sõltuvuses kui kohvist. Ma ei tea, kas see on hea või see on halb aga nii see on.Isegi mu netis olemine sõltub nüüd ainult temast,
Palju õnne sulle Blondu, jaja: )Ahjaa, ma olin eile nii kärsitus,et helistaisn juba õhtul Elarile. Ta mingi, \” ohhh, tsau \” ja seda oli eriti hea kuulda. Ei osanudki midagi õelda ainult seda, et kõike head sulle sinna kaugele.Juba on kerge igatsus.Ning Erkki,Martin ja Marek lähevad ka täna sõjaväkke !Ja muidugi see refrään omab :
See poiss on Eriline. Ning homme on see päev, kui ta sõjaväkke läheb. Muidugi teeb see mind kurvaks igatpidi, mitte palju vaid veidi. Samas kui mõelda seda, et 8 kuud poleks justkui midagi, ainult rohkem kui 2 päeva ja veel paar päeva otsa.Vähemalt ta saab enne mu sünnipäeva välja, kas pole mitte tore. Soovin talle
Täna magasin ma halvasti, muidugi oli ka suur osa kassil süü. Hommikul oli kohutav ilm. Hakkas tasapisi paremaks minema,tuli päike ja oli mõnus ning järsku tuli suur tuul-mis ähvardas tormiks kisuda. Mu riided kuivasid õues, tegin neile päästeoperatsiooni. Tuli padukat ka. Tulin tagasi tuppa, vaatasin telerit ning suhtlesin msn-is, nagu alati.Ning pärast tuli uuesti päike
Emotsioonid
Terve mu õhtu on möödunud emotsioonide keskel olles. Nii palju emotsioone korraga. Raske on otsustada, kas tahad naerda või nutta, tunda rõõmu või kurbust. Kõik on nii segamini, hullem kui pudru ja kapsad. Täielik segasummasuvila, hetkel on see lausa nauditav.Õhtu veetsin ma muidugi üksinda, kord tahtsin kõik sinna samasse kohta saata kuid teinekord tekkis tahtmine
Alustan neljapäevast. Neljapäev oli mmmm huvitav ning ekstreemne. Käisime Temaga Meres ujumas. Enda arust tegin ma muidugi nalja aga teine hetk ta juba jooksis bokserid jalas vette ja hopsti. Loomulikult mina ei saanud kuivaks jääda, pidin ka. Pärast tilkusime,külmusime,käisin linnas paljajalu,jõime kohvi,isutsime shnellis. Imeilus vaade oli kusjuures! Pärast seda nautisime me veel vastikut kohvi tsibureki
mm- on tore täht.
Tasapisi tunnen kuidas libilkad mu kõhus juba ringi tiirutavad . Nad ootaks just seda õiget hetke, et oma värvilistele tiivakestele hoogu anda. Aeg annab vastuseid ja näitab kui õige see praegune tunne on. Ma ei ole veel \” seitsmendas taevas\” aga ma olen sellele väga lähedal. Tema teeb mind nõrgaks, enamus mõttes juba koonduvad talle.
Ma ei tahaks küll seda tunnistada aga ma olen omadega nii sees kui sees. Paar nädalat tagasi poleks ma osanudki seda üldse arvata : ONüüd ma siin istun, üksinda. Sõnumineerin ning valutan kõhtu ja pead. Juba pikemat aega mõlgub mul mõttes peaga vastu seina jooksmine, või väiksele varbale haiget tegemine, et siis ehk unustaks teised