• Postita kommentaar:1 Comment
  • Reading time:1 minutit lugemist

Ma mõtlen ja igatsen. Üldiselt ma igatsen salaja. Igatsen seda, mis on olnud. Igatsen neid, kes on mulle mingisuguse jäljegi jätnud. Igatsen teatud inimeste naermist ning rääkimist. Igatsen isegi nende olemasolu. Sisimas on kurb. Kurb on isegi mõelda sellle üle.
Näiteks eelmisel Reedel helistas mulle Elari ning kuna mul polnud tema numbrit salvestatud, ei tundnud teda isegi häälest enam ära. Ja seepangi mind mõtlema, midama igatsen ning mille olen ma tahaplaanile jätnud. Need on minu sõbrad. Sõbrad kes on hetkel mul tagaplaanil..

kardo on hea,

Täna lõikasin veel Dianal juukseid ja siis ma järjekordselt ei suutnud vastu panna ja pidin endalgi lõikama.
Mingi päev käisime me kelgutamas. See oli üks vägagi hea päev. Me naersime nii, et kõh valutas. Nüüd on sellest kelgutamisest alles ainult paar sinikad, mis mu põlvedel on.

Sellel postitusel on üks kommentaar

  1. Nöpsu.

    Hmm, ma loodan,et mina ka kuskil seal nimekirjas olen..sest saladuskatte all võin öelda,et on päris suur tõenäosus mind märtsi lõpu poole omaenda isikliku silmaga näha ja katsuda (:

Vasta Nöpsu.-le Tühista vastus