Eile külastas mind üks kaua oodatud külaline. Jah, ma olin seda päris pikalt juba oodanud ja lõpuks ta jõudiski meie uude pessa. Jõime teed, rääkisime maast-ilmast, niisama tüdrukute juttu. Lõpuks me hakkasime kambakesi kaarte mängima. Ma olen jätkuvalt veendunud, et hiina turakat on põnevam vahele viskamistega mängida. Õelgu teised, mida tahavad. Pärast seda läksime me […]
2011
Täna ei olnud absoluutselt minu päev. Hommikul magasin sisse, aga mitte nii palju, et oleks lausa tööle hiljaks jäänud. Pidin end viie minutiga valmis sedma ning pizzapoe juurde jooksma, kust mind peale korjati. Tänu sellele kiirustamisele unustasin oma toidumoona karpi täita. Teisisõnu, mul polnud midagi lõunaks süüa. Seepärast ma ilmselt nii pahur ja vait olingi.
See on üks esimesi kordi, mil olen ma enne Hendrikut üleval ja seda omal vabal päeva. Sest argipäeviti olen ma juba pool viis hommikul tööl.Nüüd proovin tasakesi arvuti taga askeldada, et teda mitte äratada. Homsest hakkab mu tavaline töönädal pihta. Päris harjumatu on olla kaks päeva kodus ja teha mitte midagi. Laupäeva õhtul tegin ma
see on mu esimene sissekanne õnne tänavas
Tevist teid mu kallid sõbrad,kellega pole ma ammu suhelnud. Kolimine kulges meil üpriski kenasti, välja arvata paar ülesaamist. Esimene nädal oli seline mitte-just-kõige-tegude-rohkem nädal. Kuna televiisorit meil polnud, rääkimata internetist, juhtus tihti sedamoodi, et vajusin varakult ära magama.Külmkapiks oli meil ukse taga asuv riidekapp. Asja ajas ära küll, kuid kuradima külm oli minna kell neli
see on mu esimene sissekanne õnne tänavas Loe edasi »