2. veebruar 2011

hommikul tegin pättust ja läksin tööle poole seitsmeks. Esimesed äratused panin kohe kinni, järgmisi äratusi hakkasin juba tasahaaval aksepteerima..mõtlesin veel unesegaselt, et viis minutit veel ja nii läkski. Viiest minutist sai nelikümmend minutit. Venisin nagu eilne hambapasta, kuid suutsin siiki kohvi valmistada ja oma moonakarbikese ära täita, et lõunal päris nälga ei jääks. tööl oli

Loe edasi »