Mul on külmaks läinud tee, mikrolainahjuks soojaks aetud mitte just kõige maitsvam õhtusöök, millele omakorda lisandus kapist leitud heeringafileetükike.. Noh, ütleme nii, et elu on siin täitsa hernes! Mahlapakk lõppes…
Nii palju siis varem magama minemisest, läksin isegi eile hiljem kui tavaliselt. Aga raisk, kätte maksis. Magasin sisse, jõudsin alles poole kaheksaks tööpostile. Polnud hullu, nagu ma aru sain. Naeratustega…
Täna mõtlesin varem magama minna aga oi näe, kell saab jälle pool üks. Kusjuures, ma mõtlen seda iga jumala õhtu ja iga jumala õhtul avastan ma end ikkagi sellisel kellaajal…
hommikul tegin pättust ja läksin tööle poole seitsmeks. Esimesed äratused panin kohe kinni, järgmisi äratusi hakkasin juba tasahaaval aksepteerima..mõtlesin veel unesegaselt, et viis minutit veel ja nii läkski. Viiest minutist…
täna ma veritsesin korduvalt. Verd lahmas aga jäin ellu. Tööl oli tegus. Käisin lõunapusi ajal kodus, tegin teen ning nautisin kümme minutit voodit. Läksin tagasi ja tegin veel tööd. Anuta…
üks peaaegu sulanud valge sokolaaditahvel,poolteist liitrit piima, märkmik ning üks nohisev töökaaslane. Jobud, need olid mu enampakkumised teile!Tehke mis tahate aga ma ei suuda oma unereziimi sisse lülitada, isegi siis…
