märts 2012

Kellaaeg on märkamatult õhtusse jõudnud. Sessioni vaatamine kaotas kogu mu ajataju. Homme olen ma igatahes tubli. Õmblen juba mitmendat kuud pükse, oleks aeg nüüd lõpetada.

Hendrikul on vist õigus, ta peaks tõepoolest mööbli kinni naelutama, et ma ei saaks igakord seda ümber tõsta nagu näiteks täna. Samas, tänane muudatus on selline pisikene, peaaegu märkamatu.

5 eurot sellele, kes mulle kogemata kuuli pähe laseks.

ma olen VOT nii tüdinenud, et isegi Ruja ei lähe hetkel peale. Ja ma ütlen, et seda juhtub haruharva

Seiklusterohke päev!

tuli tahtmine hakata venitama ka teist kõrva!

Ma olin juba unustanud selle hirmutunde, mis peitus nö tema kõnede taga, ma ei vaadanud enam ringi kui välja läksin, ma ei kartnud enam igat valget kaubikut. Aga nüüd kui töölt tulin, helistas ta mulle esimest korda üle pika aja. Sel hekel hakkasin ma ümber ringi vaatama, julgustuseks panin ma mp3 kõrva tagasi, samal ajal

Eriti nõme. Nüüd kui ma olen täisväärtuslik( loe: Ma oman nüüd kuupiletit) transpordi kasutaja, pole kontrolle enam kuskil näha.

Mõned inimesed ajavad lihtsalt oma olekuga närvi.  

Ta teeb mind rõõmsaks.