juuli 2012

homme olen ma jälle maailma õnnelikum inimene. Näen kahte oma armsamat.

Eile olime sunnitud toore  jõuga toitu endale  sisse õgima.

käi perse kuradi morsanägu.

emmega rääkimine teeb alati tuju nii heaks.

kui tüdrukud on kiimased, hakkavad  nad avalikult seksist rääkima!

Magasime sisse, jõudsime küll tööle, aga seda tunniajalise hilinemisega. Tegelikult kui nüüd aus olla, siis puudub  motivatsioon  täielikult. Töö on otsakorral, maasikaid praktiliselt ei ole ja kui on siis need on täiesti ära kõdunenud.  Suurt raha me nagunii ei teeni, tulime liiga hilja. Aga kui järgmine aasta saab tulla juba  juuli alguses, siis panen end

pisarateni naer.

ööbimispaik on hubane, seltskond kirju, linn on ilus. Tere tulemast Lahtisse! Kusjuures, õhtuti meenutab see Tartut, väike ja armas.

Rongiaeg on välja vaadatud, öömaja leitud,  laevapiletid ära broneeritud, nüüd jääb üle elada vaid homne tööpäev, mis kestab kõigest 12,5 tundi.

Ma tahaksin olla natukene rohkem elevil.