Mul on tunne, et muutun peast juba soodaks. Vaikselt, ent kindlameelest. Pole olemas asja, mis mul meelest ei läheks, kõik asjad ainult ununevad. Kordades hullem kui raseduse ajal. Õnneks pole ma veel lapsi kuhugile unustanud. Thank god! Tegelikult, üks kord oleks. Panin mõlemad poisid turvatooli, hakkasin juba juhiistmele istuma, kui tuli meelde, et väike Herta […]

Loe edasi »