Praegu on selline hetk, kus ma tunnen, et selliseid hetki oleks vaja rohkem. Majas on täielik vaikus. Kui mul oleks kohvi isu, siis ilmselt jooksin hetkel kohvi ja lihtsalt mõnuleksin. See pole sugugi üllatav, sest kell on juba päris palju ning ma olen unetu. Mul pole küll selliseid kordi palju, sest uneminuteid olen hakanud hindama. […]
öine jutuajamine iseendaga Loe edasi »
Tükk aega olin mõelnud, et tulen tagasi. Kogu see privaatseks tegemine, tekitas lõpuks minus nii palju tuska, et ma lihtsalt pidin blogi avalikuks tegema! Kuni järgmise korrani. Sõbrad, te lihtsalt peate mind veel väljakannatama. Nüüd siis sünnipäevast. Minu kullakallis ema sai hakkama suurepäraselt. Lapsed olid kasitud, joodetud ja söödetud. Isegi väike Herta ei teinud mitte
See aasta on esimene kord, kui ma ei pea sünnipäeva pärast närveerima. Sest see aasta ma lihtsalt ei pea pidu. Selle asemel lähme me Hendrikuga Vaiko Epliku kuulama. Tere taas, imeline Treski küün. Et me üldse saaks kahekesti minna, tuli mu emme teisest eesti otsast meie lapsi hoidma, isegi Hertat. Hetkel ta küll ei lepi
Kaaluprobleemid on jälle tagasi. Lihtsalt ei saa jagu. Ei leia piisavalt ka motivatsiooni. Oma lchf olen alustanud, lõpetanud, uuesti alustanud ja jälle lõpetanud. Viimane kord pidasin kuu aega vastu. Homsest alustan ma uuesti..ikka ja jälle! Vähemalt olen end liikuma sundinud. Täna jooksin ma 5 km. See oli maksimum, mida endast suutsin välja pigistada. Kolm last,
kaal pole minu parim sõber Loe edasi »
Täna on üks selliseid õhtuid, kus ma olen mõelnud, et väike Hertake on ikka minu väike inglike. Okei, viimased päevad on ta küll kurjast vaimust vaevatud ning kui ta on terve päev ainult virisenud, siis õhtuks viskab meil reaalselt üle. Aga suurema osa ajast vaatan teda ikka suure heldimusega. Ta on lihtsalt nii niii niii
Siis kui süda sulama hakkab Loe edasi »
Viimased neli ööd on August ööbinud minu õe pool. Temaga pole olnud kunagi kuskil probleemi, sellepärast julgesin teda ka teiste juurde ööseks jätta. Üldselt ton ta seal juures suht ideaalne laps, ainult minu ja härraga on meie lapsed sellised nagu nad on. Paul Herbert oli seal kaks ööd. Ta on hulluks emmekaks muutunud. Ei saa
Kõik need aastad, täpsem olla siis üheksa pikka aastat, pole ma olnud kunagi rahul oma blogi väljanägemisega. Mõni kord meeldib rohkem, mõnikord ma lausa jälestan seda. See vist on minu isiklik armastan-vihkan suhe. See on lihtsalt nii veider. Ma võin tunde neid taustu valida, aga ikka ma ei suuda jõuda otsusele- millist välimust ma õieti
r-a-h-u-l-o-l-e-m-a-t-u Loe edasi »
Mul on õnnestunud sellel kuul veeta paar päeva ainult Hertaga. Olen mõned korrad jätnud poisid enda õe juurde. Pean nentima seda, et ühe lapsega on ikka lust- ja lillepidu. Juhul, kui tal pole mingisugune halb päev ning teda ei pea kätel päev otsa tassima. Muul ajal on see mulle justkui puhkuse eest. Ühe lapsega tundub
Kui ma eelmine aasta sinna esmakordset sattusin, armusin ma sellesse kohta. Ja nüüd eile, tundsin ma, et see koht on veel veel imelisem. Mulle meeldib selle koha lihtsus ja selle armsus. Maha laotaud vaibad, purkides olnud küünlad, naeratavad inimesed ja heatahtlikud näod! Ma ise kartsin hullult alguses Hertat kaasa võtta, sest jumal teab, kuidas ta
