• Postita kommentaar:6 kommentaari
  • Reading time:4 minutit lugemist

See on jälle selline teema, millest väga kõnelda ei tahaks. Teema, mille jätaks heameelega vahele. Teema, mis teeb iga päev nii palju haiget.

Räägitakse küll, et ennast peab armastama ja oma kehaga peaks rahu tegema. Minu meelest on see alati olnud suuremate inimeste vabandus. Ärge mind kohe nüüd risti lööge aga mulle ei mahu pähe, kuidas ollakse oma suurte suurustega rahul. See on minu kiiks.

Ma ausalt olen proovinud sellest aru saada.. ilmselt on asi minu kehas ja minus endas. Võib olla olen ma lihtsalt nii viha täis. Võib-olla ma tõesti vihkan oma keha.

See pilt on tehtud aastal 2011. Kas sel ajal oli mul midagi viga?

Mäletan eredalt seda aega kui ma võisin süüa kõike, mida hing ihaldab. Tol ajal ma isegi ei kaalunud ennast. Sest see polnud mul probleem. Olin oma 70 kiloga rahul.

Kõik algas sellest kui jäin esimest last ootama. Haiglasse jõudes oli minu kaalunumbriks saanud 115 kilo. Sünnitusega ei kaotanud ma suurt midagi.

Peale seda üritasin uuesti ree peale saada. Avastasin lchf toitumise. Selleks ajaks kui ma teist last ootama jäin, nägin kuidas mu kaalunumbrid on täitsa okeid ja püsivad. Ma ikka liikusin, vurasin rattaga vastseliina ja tagasi.

Aga siis hakkas kimbutama mind meeletu suur magusaisu, millele ei suutnud ma vastu panna. Selle lchf toitumisega oli selleks korraks kõik. Kuna seal oli välistatud igasugune suhkur ja nisujahu, isegi kui ma tahtsin seda jätkata, ei suutnud ma seda teha.

Kuna kolmas rasedus oli väga ootamatu, siis ma isegi ei jõudnud kaalu peale isegi mitte mõelda. Kui sa saad rasedusest teada mai kuu keskel ning septembris oli tähtaeg, siis kujutage ette seda meeleheidet ja maailma kokku varisemist.

Ühel hetkel avastasin ma Erik Orgu toitumiskava. Selle suhtes olin samuti veidi skeptiline aga see toimis reaalselt. Ma isegi ei teagi, miks ma sellest loobusin.

Kusjuures, ma iga aasta üritan hakata uuesti korralikult toituma, loobun sellest ja sellest..aga mul pole järjepidevust.

Mäletan, kui mu parim sõber kuulutas sõja oma kehakaalule.  Ta on imeline, ta on kaotanud meeletult palju kilosi, ta on jäänud endale kindlaks, ta teeb edasi oma asja. Mul on ausalt tema üle nii hea meel, ühtlasi olen ma meeletult kade.

Minu probleemiks on see, et ajan oma keha stressi. Sest mul on reaalselt tunne et iga ampsuga võtan ma justkui juurde. Ma ei suuda kohe hommikul süüa, või söön ma liiga vähe. Ma kûll liigun palju, nii tööl kui ka kodus aga sellest ei piisa. Mitte millestki ei piisa.

Ma kaalun praegu umbes 90 kilo. Pole ammu kaalu peale astunud. Tänasel päeval ma ei julgekski.

Kui keegi teab mingit programmi, toitumisnõustajaid või mõnda head nippi, kuidas oma kehaga rahu teha- siis palun kirjuta mulle!

Sellel postitusel on 6 kommentaari

  1. Veronika

    Mulle sobis väga hästi Fitlap! Kodused ja maitsvad toidud, mõistliku eelarvega poenimekirjad, lihtne äpp. Saab lisada terve pere, toidud maitsevad nii lapsele kui mehele. Ise ei jälginud ülima täpsusega, ei kaalunud toiduaineid grammi pealt, aga kaal kukkus väga hästi.

    1. kohvihoolikuelu.ee

      Minul on see, et ma ei jõua neid äppe jälgida ega kuskile midagi ules loendada. Mingi paev on nii kiired päevad et ma ei jõua isegi süüa mitte.

  2. S.

    Ma ei tea kui palju sul unetunde on, aga omast kogemusest võin öelda, et mida vähem ma magan, seda suurem on mu isu. Loogiline ka – keha soovib kompenseerida unest tingitud energia puudujääki toidust saadava energiaga. Ning siis mul ongi meeletu isu magusa ja/või ebatervisliku rasvase toidu järgi. Ja väsinuna on palju raskem tahtejõudu rakendada, et kiusatustele vastu panna. Ning mida rohkem magada, seda vähem on päevas potentsiaalseid tunde söömiseks 😀 Muidugi väikeste laste kõrvalt on keeruline (või noh võimatu) magada nii palju kui endal hing ihkaks… Aga lihtsalt väike mõte.

    1. kohvihoolikuelu.ee

      Mul nende unetundidega on suht nigelad lood. Vahel saan 5 tundi magada, vahel 7. Juba nii üle 7 aasta. Lapsed ei lase mul senimaani magada, uni on igapäevaselt häiritud ja see on vist väga suur probleem. Kogu aeg selline pindmine uni.

  3. Madli

    Päevas kuna liigud palju, siis hoopis jälgi, et saad päevased kalorid täis mida keha vajab.
    Kui sööd vähem, kulutad palju hakkab keha koguma.
    Kehal on kõike vaja, tee parimaid valikuid, ära piira kuid mõtle alati läbi ja söö kõht kenasti täis mitu korda päevas, su keha vajab seda❤

    Olen ise täpselt samas paadis. Panin enda kaloreid kirja ja söön päevas liiga vähe… ja sealt ka rasvumine. Muidugi ei liigu ka eriliselt palju, nüüd viimaselajal õnneks rohkem.

  4. Nöps*

    Ära osta koju magusat! Kui ei ole, siis ei saa ka maiustada. Puu- ja juurviljad selle asemel.

Vasta kohvihoolikuelu.ee-le Tühista vastus