Põhjus, miks ma pole eriti kirjutama sattunud, on see, et olen taas tööinimene. Täiskohaga tööinimene. See on ikka hull, kuidas aeg libiseb käest. Kõike on jälle nii palju, igale poole peab jõudma.
Täna oli meie ” imelised aastad” koolituse lõpetamine. Nii kurb on kuidagi, sest meil olid imelised juhendajad. Ma usun, et õppisin sellest sellest päris palju, teoorias olen ma meeeeletult tubli aga praktika vajab natukene putitamist.
