Hea kui ma suudan kuus teha kaks postitust. Ma vist ei saa enam ammu end blogijaks kutsuda Kirjutan siis kui mahti saan Ma tõesti olen olnud rohkem aktiivsem instagrammis kui kuskil mujal. Hommikul töölt koju tulles, mõtlesin, et viiks lapsed Kirikumäele matkama, ostame poest kaasa vahukomme ja viinereid ning tehtud see oligi. See oli meie […]
Kuna minu emme on terve oma elu tantsinud rahvatantsu, siis oli vaid aja küsimus, millal mina hakkan tantsima. Ja minu lapsed -hetkel tantsivad küll 2/3st, ent ma usun, et see võib veel muutuda. See on vaid aja küsimus. Ma mäletan väga hästi, kui ma jagasin facebookis seda kuulutust ja ma olin sada protsenti kindel, et
Facebook pani keelu peale, sest kutsikate kuulutus on vastuolus nende kogukonna reeglitega. Alles taas homme saan ma nö facebooki postitada. Eile öösel saime pildid kätte. Mäletate kui läksin peale valvet lasteaeda, et aidata kasvatajad laste pildistamisega. See oli üks hull päev, kes nuttis, kes jooksis ja kes ei tahtnud üldse pildi peale sattuda. Nii palju
Mul on ausalt tunne, et mida rohkem ma vanemaks saan, seda rohkem ma oma ema jälgedes käima hakkan võinoh, seda sarnasemaks ma temaga muutun. See on tegelikult päris äge ja samas veidi hirmutav ka. Sest nii kanget naist nagu mu emme, pole ma veel elus kohanud. Mu emme on terve elu tegelenud heategevusega. Kas siis
Iga aastaga rohkem oma emme moodi! Loe edasi »
Mul on selline tunne, et hakkan prille ka vabal ajal kandma. Juba teist vahetust järjest küsitakse minu käest, et miks mul silmad punased? Enda arust justkui ei ole aga kui ausalt õelda, siis see silmad on jah kuidagi veidrad. Nagu ei kissitaks, siis jälle kissitaks. Nagu ei kipitaks, siis jälle kipitab! Ma nii väga üritan
Väikene reedeõhtune loba Loe edasi »
Olen jõudnud end töörütmi sisse viia. Nii veider, et sellised puhkepäevad mõjuvad kuidagi imelikult. Või olen lihtsalt veidikene laisaks jäänud või olen lihtsalt äraväsinud. Kuigi need puhkepäevad, mil ma kodus olen, on andnud mulle võimalusi toimetada ja katsetada uusi asju. Eelkõige olen võtnud ma piimamajanduse käsile. Sest mul on kodus lehm ja patt oleks sellega
Kui jonnakus tuleb vahel kasuks Loe edasi »
Kui te arvate, et ühe lapsega on reisida lust-ja lillepidu( nagu ka mina arvasin), siis eksite🤪 Füüsiliselt oli küll kergem, aga vaimselt sama väsitav kui oleks olnud kolm last kaasas. Üleüldse on Hermiine selline puugitar. Vahel on väga nunnu, vahel on vaja ka hinge tõmmata. Ma pole kunagi Nöpsut sõbrannaks kutsunud, pigem minu teine pool.
Uuuh, sügis on lihtsalt võrratu🍁 Iga päev vaatan seda ilu ja tõden seda, kui mitmeid värvilahendusi meile sügis pakub! Jah, ma endiselt käin metsas. Täna lähme jälle Värskasse. Kui otsite maailma laste(ja ka täiskasvanute) sõbralikku hambaarsti, siis minge Värskasse. Ausalt! Enne seda käin ikka Metsakolli talust ka läbi. Mäletate seda postitust, kui ma end ühele
Hommikused mõtisklused! Loe edasi »
Nagu te võite juba aimata, et praegu on minu vabad päevad kõik metsas möödunud. Metsas tunnen ma end alati hästi. Ma olen natukene hoogu maha võtnud ja jätnud üksnes haigla töö. Muidugi käin ma ka teises kohas aga seda minimaalselt. Siis kui ma saan. Kuigi tahaks rohkem, sest kui ainult haiglas käia, tekib selline rutiin
Ma avastasin Angela Värskast paar head aastat tagasi. Ma ise arvan, et 3 aastat tagasi, enne teda käisime erinevate hambaarstide juures. Sest nende aegadega oli väga kitsas. Isegi Võrus pidi kuu või rohkem ootama. Kui ma lõpuks hakkasin hambaarsti otsima, siis esimene suund oli Põlva kuud kuskilt jäi mulle Värska kuulutus ja uuest hambaravikabinetist. Alguses
Lugu maailma parimast hambaarstist. Loe edasi »
