• Postita kommentaar:Ei ole kommentaare
  • Reading time:5 minutit lugemist

Ma ei tea, kui tihti käivad perekonnad väljas koos mitme lapsega, sest iga jumala kord kui olen kolme lapsega väljas käinud, vannun ma, et ma enam ei lähe…see kestab täpselt järgmise korrani. Juba aastaid.

Täna oli meil planeeritud päris tegus päev, sest oli vaja mitmeid asju teha ja mitmes erinevas kohas käima, seega olin ma valmistanud end ette kõige hullemaks situatsiooniks.

* juuksurisse minek – kuna meie enda juuksuril on kiired ajad, siis pidime leidma alternatiivi, sest poistel olid juba mulletid. Läksime esimest korda sinna juuksurisse, kus oli elav järjekord. Kuna ma ei teadnud, mis kell see avatakse ja ma eriti ei viitsinud guugeldada, siis sättisime linna üpris varakult. Jõudsime kohale, pidime veidi ootama ja poisid olidki naksti tooli peal. Hermiinega oli natukene rohkem probleeme, sest sel hetkel polnud kohal ka naistejuuksurit ning hertakene oli juba jonni ääre peal kui me nägime kaitseinglit, ehk siis naistejuuksurit. Küsisime ilusti, võttis meid vahele ja ainuke asi, mis ma talle õelda jõudsin, oli see, et otstest oleks vaja natukene lõigata. Kui te arvate, et 5 aastasel tuleb käest kinni hoida, et ta nõustuks minena võhivõõraga üle koridori, siis te eksite. Ta läks tagasi vaatamata, siis sain olla mina sel hetkel poiste juures, et neid korrale kutsuda.

* dokumendi piltide tegemine- kuna kõikidel lastel on ära aegunud id- kaardid, siis ma kahjuks selle tegemist edasi lükata ei saanud. Tegelikult käisime ju augusti lõpus, pildid tulid hästi välja aga ainuke pisiasi, oli see, et enam ei võeta paberikujul pilte vastu. Ja kui te arvate, et lähen kolme väikese lapsega PPA-sse, siis eksite. Lapsed olid juba tuure üles võtmas ning Paul astus kogemata Augusti käe peale, siis seda nuttu ja jonni oli terve ruum täis.

* lastega kohvikusse minemine- MA juba eile hõiskasin selle mõtte välja ning pärast seda ei jäetud meid rahule, ilma et nad oleksid homme ehk tänase päevakava ette varustanud. Nagu elavad märkmikud aga see oli juhul kõik, kui ma suudan sellest laste tekitatud kaosest üle olla.

Pärast seda läksime ruttu toidupoodi. Seal olles sain ma aru, et Herta kõlab nagu mina. ” kas mina pean üksi kõike tassima”. On asju, mida ei tahaks näha 🤣

Praegu ka seda kirjutades, mõtlen ma, et tänane päev oleks võinud reaalselt palju hullem olla ning arvatavasti ei lähe enam kaua kui ma üritan taas nendega kuskile minna.

Lisa kommentaar