Mul on kuidagi selline motivatsioonipuudis või ma ei teagi.. Ma nagu ei oskaks üldse midagi enam kirjutada ja mulle tundub, et mu elu on kuidagi täiega igav ja kedagi üldse…
Ma arvan, et minust võiks saada lausa logistik, sest suudan ka kõige keerukamadest olukordadest välja tulla. Mulle tundub, et sellest on saamas mu igapäeva elu osa. Ma veel täna hommikul…
Ma olin eile hommikul veidi ärevil, sest ma polnud aastaid naistearsti juures, sest kogu aeg tuli midagi vahele või keegi oli haige või noh ühesõnaga tuhat asja. Kuna mul otseselt…
Ma kuulsin sellest poest mitu head aastat tagasi ja ma käisin aegajalt seal piilumas ning ahhetasin neid vaadates.. Mõtlesin endamisi, et mina ei osta küll kunagi nii kallist pesu. Ealeski😅…
Et uputan ära. Ma tunnen seda kirjutades niigi kehvasti ja ma küll vihahoos vandusin, et kui ära poegib, lähevad kõik merekooli.. Tegelikult teadsin ma südames, et ma ei suuda seda.…
Ma olen natukene pettunud selles, et ma pole saanud selliseid vastuseid nagu ma tahtsin. Minu käest on verd võetud, käisin ka ultrahelis, magasin andurite ja "vuntsidega" kuid vastuseid pole. Ainuke…
Mul on juba tunne, et alateadlikult katsetan omi piire, sest mulle pole valmistanud raskusi 34 tunnised valved või see, et lähen ühest kohast teise. Varsti olen ma olnud kodunt eemal…
Ma väga kirjutada ei jaksa, sest tegelikult on mul veel nii palju teha. Homme lähen lastega tartusse, minul endal on arsti aeg, poisid lähevad võimlemispeole ja siis kui nad kogunemispaika…
Ma ei teagi, mul oli eile kuidagi uhke tunne, sest meie pere pesamuna on ekstra tubli ning see oli tema ametlik esimene esinemine. Tegelikult kui ta kaks aastat tagasi laulutundides…
