Viimased kaks päeva veetsime me filmide seltsis. Aasta viimasel päeval saime ka oma mustast pesust lahti, seda tänu imearmsale sõbrale. Olgu ta tervitatud. + Ilutulestik oli armas, inimesed olid uskumatult viisakad. Minu õnneks polnud mingit kaela hüppamis asja ning lambikat ei soovinud enam nii palju uut aastat nagu nad seda alati teinud on. Vana-aasta saatsime […]
vahetasime numbrit Loe edasi »
Eile külastas mind üks kaua oodatud külaline. Jah, ma olin seda päris pikalt juba oodanud ja lõpuks ta jõudiski meie uude pessa. Jõime teed, rääkisime maast-ilmast, niisama tüdrukute juttu. Lõpuks me hakkasime kambakesi kaarte mängima. Ma olen jätkuvalt veendunud, et hiina turakat on põnevam vahele viskamistega mängida. Õelgu teised, mida tahavad. Pärast seda läksime me
Täna ei olnud absoluutselt minu päev. Hommikul magasin sisse, aga mitte nii palju, et oleks lausa tööle hiljaks jäänud. Pidin end viie minutiga valmis sedma ning pizzapoe juurde jooksma, kust mind peale korjati. Tänu sellele kiirustamisele unustasin oma toidumoona karpi täita. Teisisõnu, mul polnud midagi lõunaks süüa. Seepärast ma ilmselt nii pahur ja vait olingi.
See on üks esimesi kordi, mil olen ma enne Hendrikut üleval ja seda omal vabal päeva. Sest argipäeviti olen ma juba pool viis hommikul tööl.Nüüd proovin tasakesi arvuti taga askeldada, et teda mitte äratada. Homsest hakkab mu tavaline töönädal pihta. Päris harjumatu on olla kaks päeva kodus ja teha mitte midagi. Laupäeva õhtul tegin ma
