Blogi

Eile öösel oli üks seni hullemaid öid, sest sellist ööd pole mul varem kindlasti olnud.Veebruari alguses saab täpselt aasta täis. Hämmastav! Seoses sellega, olin ma lõpuks nii uimane, sest ma ei saanud essugi aru. Kui ma korraks sain silmad kinni pandud, nägin ma elutruud und ja ma kohe võpatasin üles ja läksin õe käest küsima, […]

Ma olen üks nendest, kes peab kõik kirja panema, sest muidu olen erroris ja on ka juhtunud, et enam ei tea, mida ma kellelegi lubanud olen. Koos kahe raamatuga soetasin ka endale ühe kalendrimärkmikku. Ma alguses isegi ei osanud kuskilt otsida, sest väga tavalist märkmikku ka väga ei tahtnud. Suundusin apollo lehele ning sealt ma

Mul on üha enam häbi, sest blogimine on jäänud nii tahaplaanile. Ma tõesti olen põhimõtteliselt instagrammis kõige aktiivsem. Seal saab storytada. Vahel küll tundub, et seda on liiga palju🤭 Mis ma siis teinud olen? Egas erilist ma midagi teinud polegi. Lapsed on saanud lõpuks terveks ja mina olen kuidagi oma koormust vähendanud, mis tähendab seda,

Hea kui ma suudan kuus teha kaks postitust. Ma vist ei saa enam ammu end blogijaks kutsuda Kirjutan siis kui mahti saan Ma tõesti olen olnud rohkem aktiivsem instagrammis kui kuskil mujal. Hommikul töölt koju tulles, mõtlesin, et viiks lapsed Kirikumäele matkama, ostame poest kaasa vahukomme ja viinereid ning tehtud see oligi. See oli meie

Kuna minu emme on terve oma elu tantsinud rahvatantsu, siis oli vaid aja küsimus, millal mina hakkan tantsima. Ja minu lapsed -hetkel tantsivad küll 2/3st, ent ma usun, et see võib veel muutuda. See on vaid aja küsimus. Ma mäletan väga hästi, kui ma jagasin facebookis seda kuulutust ja ma olin sada protsenti kindel, et

Facebook pani keelu peale, sest kutsikate kuulutus on vastuolus nende kogukonna reeglitega. Alles taas homme saan ma nö facebooki postitada. Eile öösel saime pildid kätte. Mäletate kui läksin peale valvet lasteaeda, et aidata kasvatajad laste pildistamisega. See oli üks hull päev, kes nuttis, kes jooksis ja kes ei tahtnud üldse pildi peale sattuda. Nii palju

Mul on selline tunne, et hakkan prille ka vabal ajal kandma. Juba teist vahetust järjest küsitakse minu käest, et miks mul silmad punased? Enda arust justkui ei ole aga kui ausalt õelda, siis see silmad on jah kuidagi veidrad. Nagu ei kissitaks, siis jälle kissitaks. Nagu ei kipitaks, siis jälle kipitab! Ma nii väga üritan

Olen jõudnud end töörütmi sisse viia. Nii veider, et sellised puhkepäevad mõjuvad kuidagi imelikult. Või olen lihtsalt veidikene laisaks jäänud või olen lihtsalt äraväsinud. Kuigi need puhkepäevad, mil ma kodus olen, on andnud mulle võimalusi toimetada ja katsetada uusi asju. Eelkõige olen võtnud ma piimamajanduse käsile. Sest mul on kodus lehm ja patt oleks sellega

Kui te arvate, et ühe lapsega on reisida lust-ja lillepidu( nagu ka mina arvasin), siis eksite🤪 Füüsiliselt oli küll kergem, aga vaimselt sama väsitav kui oleks olnud kolm last kaasas. Üleüldse on Hermiine selline puugitar. Vahel on väga nunnu, vahel on vaja ka hinge tõmmata. Ma pole kunagi Nöpsut sõbrannaks kutsunud, pigem minu teine pool.

Uuuh, sügis on lihtsalt võrratu🍁 Iga päev vaatan seda ilu ja tõden seda, kui mitmeid värvilahendusi meile sügis pakub! Jah, ma endiselt käin metsas. Täna lähme jälle Värskasse. Kui otsite maailma laste(ja ka täiskasvanute) sõbralikku hambaarsti, siis minge Värskasse. Ausalt! Enne seda käin ikka Metsakolli talust ka läbi. Mäletate seda postitust, kui ma end ühele