Lõpuks ometi sai mul ametlikult puhkus läbi. Ausalt, ma ei jõudnud seda aega ära oodata. Ma natukene põdesin seda rutiini sisse minemist, sest ma olin ka päris mitu vahetust teinud hooldekodus ja oma osakonna viimane valvepäev oli 13 juuli. Tundub nagu terve igavik. Kuid läks hästi, ma enda meelest olen hea kohaneja ja tunnen end […]
Nagu iga teine tavaline päev.. Tegelikult mitte😂 Loe edasi »
Teate, ma täiega igatsen haigla tööd. Mul on puhkus olnud ja ma pole 2 nädalat haigla juureski käinud. Ja see on ikka täiega veider, nagu oleks terve igaviku eemal olnud😂 Kui ma veebruaris sinna tööle läksin, siis ma praktiliselt elasingi seal, tulin vastu kui vaja ja minu jaoks polnud juba alguses probleeme pikkade vahetustega. 34
Haiglajutud alaku! Loe edasi »
Ma olen viimaste päevade jooksul nii tubli olnud. Ma olen end kätte võtnud, sest tervis jagab mulle lahkesti vihjetega sõnumeid, et mine arsti jutule. Üldiselt ma ei ole kuulda võtnud, sest seni kuni asi pole kriitiline, lükkan ma rahumeeli seda edasi. Aga kui ma juba mädaneksin ja see kuskilt välja jookseks, siis ma ei mõtleks
Ma ütlen, et muutunud inimene😂 Loe edasi »
Esiteks, täiesti pekkis kui mõnus on töötada osakonnas, kus pole enam kasutuses prille, respiraatoreid ega kitleid/põllesid. Ma isegi väga ei uskunud, et see päev tuleb. Nüüd tuleb meil ümber harjuda. Selline tunne nagu keksiks lilleaasal. Ja mis peamine- kohvi saab juua ning seda seltskonnas. Varem oli iga üks omas nurgas ning pidime vaatama kui üks
Edasi lükata ei saa Loe edasi »
See on nii uskumatu, et see mulle üldse nii suurt rõõmu valmistas aga meie covid-19 osakond on uksed sulgenud ning see on taas muutunud üheks avaraks sisehaiguste osakonnaks. Mitte, et ma teaksin üldse, milline see osakond oli enne koroonaaega aga juttude põhjal võin õelda, et see oli midagi mõnusat. Ühised jutustamised ja kohvijoomised. Mis see
Ja ongi uksed valla! Loe edasi »
