Ma pole siiani kirjutanud, olen küll alustanud aga ära avaldada ei jõudnud, sest need emotsioonid olid veel nii segased ja sotsiaalmeedia oli seda nii paksult täis, et tahtsin natukene sellel…
Ma ei tea, mis värk on aga peale igat esinemist oleks justkui need rasked trennid kadunud unustuse hõlma. See annab kuidagi nii hea vibe, et täitsa lõpp. Ja need naised…
Juba eile õhtul uuriti minu käest, et kas oleme vastuse juba saanud, sest telekas öeldi, et teated tantsurühmade peole pääsemise kohta saadeti juba täna ära Kirjutasin meie juhendajale-Polnud veel tulnud.…
