• Postita kommentaar:Ei ole kommentaare
  • Reading time:3 minutit lugemist

Ma ei salli seda , et ma jätan kõik asjad VIIMASELE minutile . See on koguaeg niii olnud ja ma kahtlen , et suudan ennast kuidagi muuta . Ma olen üritanud , välja pole tulnud . Ma alguses võin küll üritada kuid lõpp vajuba koguaeg ära. Ma vist sisimas ei tahagi muutuda, lepin kõikide oma vigadega . Aga mul on ka üks hea omadus. Ma ei jää kunagi hiljaks , kokku saamistele lähen ma pool tundi varem kohale . Paar korda olen hiljaks jäänud , tänu meie ühistrantspordile . Ma ei kurda midagi , mulle lausa meeldib sõita . Ma mäletan esimest Leedu trippi kalevi fännklubiga . Ma pole elu sees bussiga niiii kaua sõitnud. EEsti ja Läti piir on alati tsill olnud, Läti-Leedu , õõh. Piirivalvuritega on alati huvitav rääkida ja neid lolliks teha , mõnikord . Ükskord läks Tõnu ja keegi veel vetsu peitu ja neid ei kontrollitudki ja siis meil oli nagu mismõttes, äkki meie olemegi need salakaubitsejad kes viib mungusi kuskile ( mungud=mustanahalised ). Ma leian , et mungud on ääretult nunnu sõna. Magamisasendidest bussis olen ma vist kõik läbi proovinud. Üks hommik võtsin teki ja padja kaasa. See oli see hommik, kus kell 5 oli väljasõit ja kella neljaks jõudsime me leetu.
Homme ma arvatavasti tööle ei lähe, kui mul palavik pole taandunud.
Reedese kohta hetkel ma ei tea midagi . Kui mul lõppeb kell 6 töö , saaksin ma nii Polymeri minna kui ka noortekale minna. Ma ei salli valmist, selles osas olen ma ka ehtne lootusetu inimene . Aga ma kaldun arvama, et ma lähen noortekale. Polymer on urgas aga siiski hea urgas. Ma olen seal ainult ühe korra käinud, see oli vist 31 jaanuaril . Noh ma ei mäleta, Martin pidas koos teistega seal sünnipäeva . Trepist ülesse minnes jättis see kõik niii ameerikaliku mulje .Trepil ameleti , kuidagi üritasid trepist ülesse tungida , kuskil kohal olid vennikesed kes pileteid müüb, siis jõuad lõpuks sa ühte saali, sinna kõige suuremasse. Kõik koperadasid viinapudelitega ringi, suitsu tehti ka ohtrasti. Siis olid mingid teised ruumid-üks ruum oli suht tsill. Klabasside jaoks mõelud ruum, kus meiegi seltskond sai reivitud. Asi läks niii hulluks, et ei tahtnud sealt ära minnagi. Kertuga sai tehtud oma tantsu , mida on siiamaani naljakas meenutada ja naer tuleb peale. Rohkem mälestusi mul Polymerist pole,kahjuks .

19-ndal saan ma Oskar poisiga kokku. Ma nii loodan , et me pääseme ülesse korrusele, hommikul . Mulle mitte üldse ei meeldi all, samas seda saab ära kannatada aga siiski.
Omg, kell saab üks ja nüüd lähen ma oma imedemaale.

Lisa kommentaar