Tere päevast!
Alustuseks siis sellest , et esmaspäeval kolisime me uude üürikorterisse. Täitsa hubane ja suhteliselt nums näeb välja. Muidugi mina sain suurem ning parema toas koos telekaga aga kadi sai natukese väiksema toas ja koos voodiga. Tegelikult ausalt õeldes ma olen ainult 2 ööd seal maganud. Esimesel õhtul sai kella üheni koristatud ja siis magama mindud. Hommikul pidin ma ilusti tööle jõudma. Hommikust sõime me koos , mina jõin kohvi ja Kadi jõi teed .
Tööle jõudsin ma varem nagu alati aga sellest pole midagi. Täiesti tavaline tööpäev oli . Õhtul olin ma Anna- Liisaga kahekesti üleval. Kristi oli all aga ta suutis siiski mind ja Anna-liisat närvi ajada oma aelgase olukuga ning blondi mõistusega. Peale ühte jõudsin ma üliväsinuna koju, jalad lõid tuld ja peale selle unustasin ma oma apelsini taksosse. Magama läksin ma suhteliselt kohe , jõin veel kohvi ära ja oligi kõik. Hommikul valitses kuidagi väga imelik õhkkond , nagu päriselt . Ma tükk aega mõtlesin oma ette , et mis Kadil täna viga on ja me kumbki polnud eriti jutupaunikud sel hommikul. Isgei bussipeatuses olime nagu tummad senikaua kuni Kadi lõpetas selle piinliku vaikuse. Küsides, kas ma teadsin , et buss nr 60 ja buss nr 63 saavad pärast ikka kokku?! Ja peale seda oli jälle vaikus. Kadi läks kooli aga mina suundusin tööle. Olin eelmine õhtu oma mp3 sinna unustanud ja niisiiis pidin ma vaikuses sõitma. Samas ma ei mõelnud selle peale eriti, kuna ma olin suhteliselt väsinud. Isegi raamatut ei viitsinud ma lugeda. VIimasel ajal polegi tegelikult sellist aega, kus ma saaksin raamatutele pühenduda. Kätu ja Liina olid juba tööl. Nad on lõpetanud imestamise selle üle , et miks ma alati varem tööl olen. Mu lemmik tegevus on foorumist posti ära toomine, hullult tsill. Rääkisime niisama juttu, sain teise tööpluusi suurus oli S. Ma kannan tavaliselt M-i , niiet tehke ise oma järeldused. Kuigi mu ühed ketsid on number 38 aga mu jalg on üks ja pool numbrit suurem. Midagi positiivset. Tööl oli natukene pigelisem kui tavaliselt. Liina tahab mind alati Pocketiga panna aga õnneks läheb alati üks pocket katki , siis kui ma hakkan seda kasutama ja see valmistab aegajalt hullult rõõmu. Terve päeva pidin ma siis pabei ja pliiatsiga ringi käima, kõva noh. Kadi käis vahepeal töö juures siis ma sain teada, et temagi mõtles hommikul, et miks ma niii imelik olin. Täitsa vastastikune mitte mõistmine.Meil oli ka proovipäevaline . Kahjuks / Õnneks pidas ta ainult 2 tundi pihta ja oli Liinale õelnud, et ta ei tule siia tööle. NIi kahju kohe ! Ahjaa, eile oli Foormui Patricku sünnipäev-saime aastaseks. Ja siis me jagasime lahkesti klientidele hulluid häid komme, mida sa ise ka näost sisse aetud.Kella kuueni jäin ma Liisuga kahekest i, kuuest tuli üks uus tüdruk ja siis saabus ka Moonika. Mind ajab see närvi, et ta lausa poeb ja üritab hullult sõbraks saada. Siis ma tegin talle selgeks, et ma ei tulnud siia tööle endale sõpru leidma ja ma ei kavatse mitte kunagi temaga sõbraks saada . Ta peab mind vist vastikuks bitchiks aga ma lihtsalt ei viitsi selle peale oma närve ning aega raisata. Kristi ja Moonika on kindlad inimesed kellega ma lihtsalt suhtlen töösiseselt. Kadiga elan koos ja üleüldse kadi on erand. Elo tundub hullult mõnus tüdruk olema, temaga isegi võiks tööväliselt migni aeg suhtlema hakata. Kätu,Signe ja Helmi on ühed toredikud. Heleni ja Liisuga ei räägi ma mitte millestki muust kui töösiseselt.Vahepeal on juhtunud, et korraks räägid ka midagi muud. Liina ehk siis mänedseriga saan ma hullult hästi läbi. Ta ütles, et ma olen üks naljakamaid ja omapärasemaid töötajaid kes tal olnud on . Ma mäletan oma esimest proovipäeva. Oeh õudust, ma olin kindel, et ma ei saa sinna tööle. Õnneks taldrikuid ega muid asju maha ei kukkunud aga laudu jäingi sassi ajama. Ja siis ma ei julgenud alguses huulerõngast kanda, võtsin nii muuseas igaksjuhuks ära. Lõunal tunnistasin Liinale ülesse, et mul on ka huulerõngas, et kas tohin seda kanda. ta mingi, et loomulikult. Viimasel ajal oleme Liinaga vaielnud , enamus on naljaga pooleks aga mulle täitsa meeldib see. Aga ma ei salli kahepersega tõuke. Sorri, väljenudse eest aga nii see on. Mõtetut on teha teistele mingi üli hea nägu ja pärast klatsid teda niii kaua kuni veel jaksad . Mul on täiesti suva mis must seal arvatakse, enamuse arvamust ma tean aja see on ainult positiivne. Paarist inimesest poleks uskunud, et nad nii kahepalgelised on. Aga mis mul ikka vinguda.
Uus tüdruk tundus kohe sellinne tore olevat. Mitte ühtki halba sõna. Rahvast oli kolmapäevase kohta hullult palju, pidin lolliks end rabelema. Siis mingi hetk kukkus mul Bacardi Breezel maha ja killusid lendasid igale poole ja üks on kuidagi mu pöidlas ka.
Ja siis tuli superstaari Kristjan koos oma sõpradega , kes on pätricku püsikliendid. Esimese arvega probleem polnud, sellega sai korda. Teisel korral…mmm ta ei mäletanud oma pin-koodi. Mulle on see tavaline asi, muidu ma ei telliks peaaegu iga kuu endale uue pangakaardi.Ta lubas õhtu poole tagasi tulla ja ära maksta. Siis ma panin talle mingi aeg orksi skärppi, muidugi naljaga pooleks aga ma ei tahtnud et ta selle ära unustaks. Enne seda ma mõtlesin, et laseks Oskaril talle sms saata, et jou mees! Mine maksa pätrickusse arve ära. Aga see oleks olnud hullult nõme ja siis ma jätsin selle asja sinna paika. Aga tänu sellele sain ma Oskari numbri, kuid ma kahtlen et mul seda väga tihti vaja läheb , kui üldse läheb. Õhtu läks meeldivamaks ja üheteistkümne aeg tuligi Magnus mulle seltsi. Hullult palju toimetamist oli ja varsti tuligi see aeg kus ma hakkasin kassat tegema. Lootsin, et suudan Kristjani arve ära miinustada aga seda ei juhtunud.Peale tööd läksin koos Magnusega Double Coffesse. Tellisimi kakaod-õigemini tema telli ja tema maksis. Mulle ei meeldi, kui keegi minu eest maksab. Teeks kasvõi selle summa pooleks võinii…Ma pole kunagi selle peal väljas olnud, et keegi teeb mulle välja. Istusime seal , rääkisime pikalt ja laialt ja ta ei väisnud korrutamast seda, et kui äge ma olen. Kakao oli sama hea nagu alati. Siis mingi aja pärast tahtsime me mõlemad süüa. Magnus naljatas ja ütles, et kui ta selle Double Coffee menüü kätte võtab ja kui ta ei teaks seda, et see menüü..arvaks ta , et loeb Eesti Päevalehte. Ma alustasin jälle tagant poolt. Tegelikult ma loen alati asju tagant poolt alates , välja arvatud raamatuid. Ma suudsin seda lehte niii mitmeid kordi üha uuesti läbi lapata ega suutnud isegi 15 minutit möödudes, otsustada mida ma süüa soovin. Magnusega oli sama lugu. See on täitsa tore, et me mõlemad oleme otsustusvõimetud. Rõõm kuulda, et mingusuguseid on ka teisi.Enivei lõpuks võtsime me kahed Farmeri omlettid. Magnus maksis jälle , kuigi seekord olin mina oma rahaga platsis aga ta ei võtnud seda vastu. Ütles mulle, et ära võimle nii palju. Toit oli maitsev ( : Pärast tellisin siiski endale ühe mahla, multinektarit.( Ainuke mahl , mida ma joon ). Ja jätsin sellele töötajale jotsi. Ta tuli mu laua juurde tagasi õeldes, et seda on liiga plaju .Ma siis vastasingi, et peabki olema . Siis ta juba naeratas, kuigi alguses oli ta natukene kohtmetu. Siis suundusime me Westmanni, et kohvile piima osta. Teepeal vedasime kihla selle peale, et kas see on 24 tundi lahti või ei ole. Magnus mingi, et ei ole ja mina olin endas 100 protsenti kindel, et see on ööpäev läbi lahti. Mina võitsin, ning tänu sellele saan ma valge roosi, pika varrega. Kui mina oleks kaotanud oleksin pidanud talle pätrikus 2=3 välja tegema. Einoh, täitsa vahva oli. Ma ainult valgeid roose aksepteeringi lilliedest!
Peale piima ostsime me veel rummikomme(minu kunagised lemmikud) ning siis veel Bonaqua vee, see kõige parem,see ” Fruits” . Tõsiselt hea vesi. Peale seda suundusime Magnuse poole . Tal on eluäge kass. Kahju on sellest, et üks käpp on tal tunduvalt lühem ja lausa kurb oli vaadata , kuidas ta longades käib. Ta oli selle kassi kunagi varjupaigast võtnud. Aga okei. Magnuse voodi ees oli kitarr ! Nunnu oli see, et ta tegi mulle kohe kohvi ja mina vaatasin poole silmaga telekat ja varsti olin ma juba magama jäämas. Peale kolme sai ka magama jõutud. Kella seitsmest oli mul äratus.KUigi ma lükkasin seda igakord edasi, kuni poole üheksani. Ja veel toredam on see, et mu äratuskell äratab iga 9 minuti tagant, oh midagi positiivset. Ma panin lugematuid kordi selle kinni ja kunagi ei lastnud lõpuni heliseda. Siis juba pidi ülesse tõusma, jõin kohvi ning siis viskas Magnus mind autoga Hobujaama. Mis sellest , et ta elab umbes 5 minuti kaugusel hobujaamast . Siis läksin ma 60-ne peale, käisin koolist läbi ja siis saatsin kadile sms.Sesmõttes ma pean kadiga rääkima, et ta ei loodaks nii palju. Ma ei tea mitte kunagi, kus ma järgmine hetk viibin ja nõme on see, kui ta teeb söögi valmis ja ootab ming aga mina ei tule. Kurb lausa. Kindlasti meid ootavad ühed toredad ajad ees. Kõigepealt on mul madratsit ning arvutit vaja.
Ja siis ma otsustasin maale tulla. Sain esimese auto peale ja peale seda sain kohe teise auto peale. Niiet alla tund aega läks koju jõudmisele.Tee peal sai hullult palju mõelda.
Mingil põhjusel tuli mulle Rootsi meelde ja praegusel hetkel oleks ma nõus kõigest loobuma, et rootsi elama minna. Kui ma oleksin augustis selle pakkumise vastu võtnud, oleks ma ammu juba rootsis elanud ja nautinud seda elu seal. Aga sõbrad olid need, kelle pärast ma ei suutnud minna. 20.sugust pidi see lahkumis päev olema. Ma olen alati rootsit armastanud. Ma armastan seda kui vabad ning stiilsed inimesed seal on. Poleks nagu mitte ühtki kompleksi ja üleüldse, ainult need kõige paremad sõnad. Ma olen tõesti mitmeid kordi stockholmis ringi jalutanud suu lahti ja lihtsalt vaadanud. Tegelikult olen ma stockholmist väljapool ka käinud…Igalpool on lausa võrratu! Ja tuleb tunnistada, et Rootsis on head bändid. Viimasel ajal olen ma hakanud rootsi bändide kohta informatsiooni otsinud ja üleüldse tahaks aimu saada, mis seal sünnib. Isegi rootsi ajalugu õpiks ma heameelega, suurima heameelega. Meenutagem EXHAUSDEAD, rootsi metalcore/deathcore bänd. Midagi ülimat ja need poisid. See laevatripp jääb kindlasti kauaks meelde.Liiga palju head korraga ja te oleksite pidanud seal diskosaalis olema. Kuidas nad tantsisid, nii vabalt ja rohkesti nilbust. Väga viiis.
Homse kohta tean ma niii palju, et ma lähen noortekale ja tänu sellele näen ma oma suhkrutükikest e. Benot ja teisi ninnunännusi keda ma pole ülikaua näinud. Nänsut kallistan ma raudselt kauakaua ( :
aga laupäeval seisan ma dilemma ees. Kas minna Felikafa Rock Cafesse või minna Mari-Liisi sünnipäevale vääna-Jõesuusse. Ma tõesti ei tea mida teha ja kuhu minna. Tahaks mõlemale , oleks mingi kolmas variant ka olemas oleks täitsa okei ( :
aga see on selge, et laupäeva hommikul saan ma Oskariga kokku. Ja edasi on tühi maa.
