mm

Algus kadus kuskile..mm. Enivei Vallo tuli varem minu juurde, panin elukiiresti asjad kuidagi moodi kokku ning jooksin teeäärde. Sealt läksime me Kadrina, enne seda võtsime Maria peale. Madli ja Silver küpsetasid meile kooki nunnu. Käisime poes mulle sokke ostmas ja peale seda suundusime me Neerutisse ujuma. Vesi oli piisavalt külm, selleks.
mina ei suutnud oma jalga sinna vette pista. Pärast olin peaaegu pooleldi vees aga siiski..Teised ujusid,peale Vallo. Sõime kooki, lugesime Joy´d ja veetsime ühe mõnusa õhtupooliku. Varsti sõitsime me kuskile kiige juurde, kus tehti piisavalt suur hoog, et ma kartma hakkaks. Jah, ma kardan ERITI suurt hoogu. Silverilt ja teistel oli nalja kui palju, kuid mulle ei tundunud see eriti naljakana. Vohnjasse jõudsime me ka . Üritasime koostada ülihea plaani, mida ülejäänud õhtuga teha. Kellegil polnud geniaalset ideed, senikaua,kui keegi ütles et läheks teise Silveri juurde. Minu Silveri ( : Mõeldud -tehtud. Maria sai ka empsi käes suure suure vaevaga auto. Kõigepealt tegime minu Silverile üllatsuvisiidi, kus tal oli meid niii hea meel näha ja meie päästsime ta reedese päeva. Niisiis, meil oli kaks autot ja päikeseloojang. Vallo autos, istusime : Mina, Silver ning minu Silver. Teises autos olid tervenesti tüdrukud: Matsu,Masha ja Triin. Põrutasime neist varem minema, kohale jõudsime ka varem. Avastasime Toolse Linnust. Üks ilusamaid kohti, evernever. Niii kena ja nii ekstreemne oli ronida sinna üha kõrgemate äärte peale ja kartuses, et võid alla kukkuda , hakkas adrenaliin veel kiiremini keema. Tüdrukud jõudsid ka järgi , siis läks pildistamiseks. Adrenaliin mõllas, niii palju kordi oli kartus alla kukkuda. Aga me suutsime oma ühest kartusest üle olla, ning turnisime ja turnisime. Käisime mere ääres, tegime romantilisi pilte. Hullult hästi tuli see Titanicu seeria välja ja ning pärast kui ma Silver Lumiga pidin mingites poosides olema. Kõik oli lausa niii ilus ning nii ebareaalselt hea, et see oli nii uskumatu. Sõitsime Silveri juurde tagasi, tegi meile kohvi ja saime grillliha. Enne seda käisime me veel kundas, piima otsingutel. Mis muidugi korda ei läinud. Olime seal,veetsime toredasti aega ja mina käisin Lumiga mereääres jalutamas ja rääkimas. Ma tõesti ei tea mis toimus aga ma olin sellest poisis positiivselt vaimustatud. Üdinisti hea tundus. Pärast seda hakkasime seda jalamängu mängima. Alguses hullult kaheldi selles aga pärast oli see üks geniaalsemaid asju, mis ma välja suutsin mõelda. Varsti tuligi aeg laiali minna. Maria autoga sõitsid minema siis ; Madli-Minna, Maria, Triin ning Silver lumi. Meie jäime kolmekesti.Me ie teadnud kuhu me suundume, aga me suundusime kuskile. Vallol tärkasid alati sellised huvitavad ideed pähe, et varsti sa pidid juba neid kartma hakkama. Algne mõte oli Leetu minna aga see muutus nii tihti, et me lihtsalt sõitsime. Käisime nii niii mitmest kohast läbi, sõitsime lahtise katuseluugiga, laulsime koos ja tegime hulle asju. Türil nägime me Martinit. See oli tore. Lippasin veel paarist kohast läbi ja varsti leidsimegi ennast valklast. Me ei uskunud, et kohale jõuame , me lihtsalt läksime.
mina ei suutnud oma jalga sinna vette pista. Pärast olin peaaegu pooleldi vees aga siiski..Teised ujusid,peale Vallo. Sõime kooki, lugesime Joy´d ja veetsime ühe mõnusa õhtupooliku. Varsti sõitsime me kuskile kiige juurde, kus tehti piisavalt suur hoog, et ma kartma hakkaks. Jah, ma kardan ERITI suurt hoogu. Silverilt ja teistel oli nalja kui palju, kuid mulle ei tundunud see eriti naljakana. Vohnjasse jõudsime me ka . Üritasime koostada ülihea plaani, mida ülejäänud õhtuga teha. Kellegil polnud geniaalset ideed, senikaua,kui keegi ütles et läheks teise Silveri juurde. Minu Silveri ( : Mõeldud -tehtud. Maria sai ka empsi käes suure suure vaevaga auto. Kõigepealt tegime minu Silverile üllatsuvisiidi, kus tal oli meid niii hea meel näha ja meie päästsime ta reedese päeva. Niisiis, meil oli kaks autot ja päikeseloojang. Vallo autos, istusime : Mina, Silver ning minu Silver. Teises autos olid tervenesti tüdrukud: Matsu,Masha ja Triin. Põrutasime neist varem minema, kohale jõudsime ka varem. Avastasime Toolse Linnust. Üks ilusamaid kohti, evernever. Niii kena ja nii ekstreemne oli ronida sinna üha kõrgemate äärte peale ja kartuses, et võid alla kukkuda , hakkas adrenaliin veel kiiremini keema. Tüdrukud jõudsid ka järgi , siis läks pildistamiseks. Adrenaliin mõllas, niii palju kordi oli kartus alla kukkuda. Aga me suutsime oma ühest kartusest üle olla, ning turnisime ja turnisime. Käisime mere ääres, tegime romantilisi pilte. Hullult hästi tuli see Titanicu seeria välja ja ning pärast kui ma Silver Lumiga pidin mingites poosides olema. Kõik oli lausa niii ilus ning nii ebareaalselt hea, et see oli nii uskumatu. Sõitsime Silveri juurde tagasi, tegi meile kohvi ja saime grillliha. Enne seda käisime me veel kundas, piima otsingutel. Mis muidugi korda ei läinud. Olime seal,veetsime toredasti aega ja mina käisin Lumiga mereääres jalutamas ja rääkimas. Ma tõesti ei tea mis toimus aga ma olin sellest poisis positiivselt vaimustatud. Üdinisti hea tundus. Pärast seda hakkasime seda jalamängu mängima. Alguses hullult kaheldi selles aga pärast oli see üks geniaalsemaid asju, mis ma välja suutsin mõelda. Varsti tuligi aeg laiali minna. Maria autoga sõitsid minema siis ; Madli-Minna, Maria, Triin ning Silver lumi. Meie jäime kolmekesti.Me ie teadnud kuhu me suundume, aga me suundusime kuskile. Vallol tärkasid alati sellised huvitavad ideed pähe, et varsti sa pidid juba neid kartma hakkama. Algne mõte oli Leetu minna aga see muutus nii tihti, et me lihtsalt sõitsime. Käisime nii niii mitmest kohast läbi, sõitsime lahtise katuseluugiga, laulsime koos ja tegime hulle asju. Türil nägime me Martinit. See oli tore. Lippasime veel paarist kohast läbi ja varsti leidsimegi ennast valklast. Me ei uskunud, et kohale jõuame , me lihtsalt läksime. Jõudsime Valka , otsisime benusakid, kust mulle saaks peavalu tabletti. MU pea valutas Toolsest saadik. Ja iga tunniga läks valu aina hullemaks ja tänu sellele ma jäin autos palju väiksemaks. Mingi aeg sai pidupidu karjuda ja toita Silverit vinguritega, kuna ta oli roolis. Saime üle, kuskil polnud tabletti. Isegi selle Statoili oma töötajate jaoks polnud, oeh. Otsisme kokat ja kohukesi ning põrutasime riiga. Paar tundi oli veel silm lahti, Silver magas tagaistmel. Ma sain autoga sõita 21 kilomeetrit, enamjaolt oli kiirus 110. Sesmõttes ma sain nagu ülihästi hakkama, kuna ma olin teist korda roolis nii pikalt. Esimesel korrusel sain sõita ainult paar meetrit. Enne Riiat , hakkasin ma vajuma. See oli kuskil nelja aeg, 14 kilomeetrit enne Riiga. Silver ärkas vahepeal ülesse ja mina jäin just magama. Hommikul oli üliäge ärgata, kuskil seal kust sul pole õrna aimugi. Me olime kuskil…parklas..ehk. Äratasin teised ka ülesse, Vallo oli üldse kuskil ikspoosis.Peale seda me ainult naersime, kuna me lihtsalt ei uskunud , et me oleme kohal. Nüüd läksime peavalu tabletti linna peale otsima. Kõik tehti ju 9-st lahti aga siis oli alles 8-sa saamas. Mõtlesime, kuidas ma apteekrile selgeks teeme, et ma tahaks peavalu tabletti. Mina pakkusin esimese variandiga välja, et ma peaks ehk oma pead vastu lauda peksma ja siis näitama , et valutab. Silver ütles, et äkki saame Inglise keelega hakkama. Palun õelge, kui paljud lätlased räägivad inglise keelt, ah? Aga lõpuks , saime me kuidagi moodi hakkama , pidime lihtsalt ibumax ütlema. Vot sellinne teema. Siis me otsisime väljapääsu, linnast. Tegime peaaegu ringi peale ja lõpuks leidsimegi õige tee. RIGA sildi juures tegime pilte, et tõestada teistele : ) Sellega oli ka omamoodi ooper, täielik ooper. Siis jooksime autosse tagasi ja suund oli Iklasse. Mina lasin natukeseks silma looja, natukene palju. Jõudsime Eestisse ja niii kuradima hea oli kuulda, eesti raadiot. Pärnusse jõudes me läksime kohe Hessi. Hessis oli supernunnu väike armas laps, kes istus vanematega üks laud enne meid. Hullult väike ning armas laps, kes jäigi mind vaatama.:) Siis me tegime nägusi ja niisama ta vanemad naeratasid mulle, meile. Pärnust läksime me Paidesse ja siis sealt Tapale. Vot see on alles müstika. Mul tõesti ei olnud meeles, et Hardol on mäng Tapal . Enivei kui ma poleks vaadanud vasakule, poleks ma näinud seda nõmedat tapa staadionit ja veel vähem neid kirjusi poisse platsil jooksmas. Veensin Vallot ning Silverit , et lähme. Nad olid küll natukene vastu alguses aga siiski. Minu sõna jääb alati peale. Vaatasime mängu, meil oli suhteliselt naljakas olla. DIma, Dima mu Dima ! Einoh, Hardot oli ka samas hea näha, kaugelt : ) Sealt läksime me Hõbedale. Silverkallis enam ei suutnud ning tahtis koju minna. Viisime ta koju, sealt panime me Rakverre. Saatsin teisele Silverile sõnumi, et kus ta täpselt paikneb. Saime teada, et viaduktil. Haha sõitsime autoga tast mööda, mõte oli tagasi tulla. Läksime Rakverre, otsisime mingit söögikohta. Natukene aega läks, kuni me leidsime selle. See oli ka kuskil, keldris kus polnud võimalik tasuda kaardimaksega. Täitsa nõme. Aga seal käisid Abba lood, haha. Panime auto ära ja suundusime Viaduktile.Sesmõttes, pidime natukene kõndima ja tühja selles, et jalad oli ülivalusad. Silverist jäi mulle reede õhtul, nii sümpaatne ning niii hea mulje. Ega temalgi must halvem mulje ei jäänud ( : Tsillisime seal, naersime, istusin maas ja tundsin end mugavalt. Lõpuks Silver andis mulle selle STOP märgi sildi ja siis hakkas pidu pihta. Hakkasin lehvitama inimestele , kes mööda sõitsid ja kellele ma meelega STOP märgi ette panin. Einoh, liiga kõvad reaktsioonid. Eriti mingid vanapaar oli sellest niii sillas, kui sillas. Silver ja Madli lihtsalt naersid ja kuna Silver ei teadnud must midagi, pani teda imestama see, et mul on piisavalt suva kõigist. Nad lihtsalt naersid..Ega mulgi just eriti halb polnud. Niii tore töö. Eriti need raadiosaatjad, haha ülitsill nagu. Põhimõtteliselt ma istusin koos Silveriga seal kella neljast kella üheksani. Enamus ajast, tegin mina seal tööd ja Silver oli lihtsalt mu vaimne tugi kui niii võib õelda. Nii kohutavalt palju nalja sai. Ja peale selle sõitsid täitsa kuulsad näod sealt mööda ja naeratasid ning lehvitasid, kui nad nägid mis ma seal korda saatsin.PIDU, alati tuleb endal ise oma elu lõbusaks teha. Kuna Rakveres toimus mingi pungilaulupidu, lendas kohale palju punkareid. Sesmõttes, nad vilistasid, lehvitasid ning vaatasid järgi ja naersid kui ma seal toimetasin. Kaks tükki saatsid mulle ka musi, jess nagu. Mihkel Raua ees panin ma Stoppi aga kuna ta palus ja tundus, et tal on kiire, lasin ta mööda. Peale selle ta lehvitas sõbralikult ning kihutas alla. Tal on hea maitse, auto koha pealt ja üleüldse. Teetöölistel tuli ka elu sisse, ajasid lolli juttu raadiosaatjates . Isegi Silver imestas, sest tavaliselt nad ei teinud nii. Pärast taheti mind juba kellegile laenatada, küsisti paljuga Silver nõus oleks. Hahahaha, väga leet. Peale tööd me läksime sinna pungilaulu peole. Ja kaks tüdrukut ning üks poiss ütlesid mulle kaugelt, et õu tüdruk meile meeldis su soeng : ) Hullult tore oli seda kuulda. Missest, et ma teve päev hädalasin, et kui rasvased on mu juuksed ja mul on varsti tunne, et saan varsti selle rasvaga pannkooke hakata tegema. Einoh, päriselt. Egas ainukesed mu juuksed mustad polnud, mul olid kõik riided mustad, kotis läks puuder lahti ja veel tuhatviisada häda. Aga ma kannatasin ja kuidas ma alles kannatasin. Peale selle on mu mp3 kuskil, väga kauges kohas. Ma jätkuvalt loodan, et see on Silveri juures.
Enivei Rakvere linnas sai natukene seigeldud, peale seda läksime me Kadrinasse , võtsime Madli peale ning põrutasime Palmse. Palmeses me käisime ringi ja istusime kuskil platsi peal. Me Silveriga mingi jagasime ühte väikest pleedimoodi asjandust. NIiivõrd külm oli lihtsalt. Lõpuks asusime me teele. Jätsime Mariaga hüvasti ning suunudsime Kadrina poole. Silver sõitisi, kuna Vallo polnud lihtsalt võimeline sõitma kaine mõistusega. Tal polnudki enam seda vist, magamatus teeb oma töö. Viisime Madli ära ja läksime Uljale. Silver pidi ennast ise koju sõidutama. Selle vahepeal kadus mu tuju ja ma lihtsalt tahtsin ainult magada. Mingismõttes ma jäingi kohe magama ja tänu sellele, ei saanud ma Silverile tsau õelda. Ja kuna mu telefon oli täiesti ausõna peal, oli täitsa võimatu midagi sellega saavutada. Pidime algselt Silveri poole minema, teise silveri. AGa Vallo oli vastu, ning me mõtlesime ,et suva lähme minu juurde. Ja sellega oli ka üks paras ooper. Aga enne seda ütles mulle vallo, midagi sellist, mida ma poleks pidanud teadma saama. ET TAL ON TUNDED mu vastu tekkinud . Kuna ma olin autos kui elavlaip, polnud mul selle kohta midagi enam õelda. Mida ta õieti sellega saavutada tahtis`? Mõtles, et ma vastan samaga? Ma Kahtlen. Meie lugu oli rohkem kui kolm aastat tagasi ja kõik see on minek. Ja nüüd ma lausa kardan seda Rootsi trippi ja veel enam seda, et miski võib selle ära rikkuda. Ma tõesti ei taha, sest ma olen seda ülikaua oodanud. Nüüd tagasi sinna, kuhu pooleli jäime. Tulime minu juurde, pidin emme ülesse ajama, et üldse sisse saada. Panin Vallo magama, isegi olin arvutis ja ma pidin leppima diivani mugavustega, mis just eriti head ei olnud. Hommikul rääkis mulle ema midagi aga ma ei mäleta seda, mida ta mulle rääkis. Ahja, et ma Vallole süüüa annaks, naerame nüüd.
Hommikul oli nagu migni eriti väsitav tunne. Ma magaks viis päeva järjest.
Aga nüüd toob Vallo madli siia ning ma teen Madlile kohvi! Jebijei
.

2 thoughts on “mm”

  1. selle vallo kohapealt…..see oli vaid ajaküsimus millal asi selleni jõuab sest kõik oli liiga ilmselge…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga