mmm, eile õhtul kadus aeg Evaga msn-is lobisedes. Ta tundub oleta väga tore . Eile läksin ma ka kaminaruumi magama,kuna telk oli läbi lastnud ja toas polnud sobivat kohta. Tuld ei jaksan kaminasse teha, leppisin siin raadioga. Raadio Uunost tuli pea kaks tundi,mingeid masendavaid lugusi..armastusest.Tahtsin kinni panna aga see tõusmine oli juba liig.
Ja siis tekkis mingi tunne..tunde nimi on muidugi üksindus ja armastatu puudumine. Ma suudan ikka veel näida tugeva inimesena, kellel nagu polekski vaja seda teistpoolt. Sisimas ma juba varisen. Samas ma ka tean,et on raske noormeest omada,kui ta pole see ega ta ei suuda lõplikult omastada sinu maailma,nii veider kui ka poleks. Kõik oleks nii pinnapealne aga ma tahaks midagi sügavamat ning ehtsamat. Ma surun selle üksinduse tunne kuhugile nurka ning naudin seda mis mul on ning unustan selle,mis ma siia natukene aega tagasi kirjutasin.
muide , ell saab kuus ja ma olen üleval. Täna linna ja tagasi,mmm hea.
Armastatut ei saa kunagi omada, võib ainult seda tunnet kogeda ja nautida. Hea kui vastastikku. Ja teise maailma avastamine võtab väga kaua aega, aga see ongi hea, nii säilib huvi ja ei teki rutiini.