• Postita kommentaar:1 Comment
  • Reading time:3 minutit lugemist

1) Ma olen uhke ,et Kanteri eluunistus täitus ning ta tõstis kõrgele Eestimaa lipu.

2) öölaulupidu liigutas südant

aga nüüd kõigest lähemalt.

Päev algas tormiliselt. Üks hetk räägin kärduga msn-is ning teine hetk leian end ma tee äärest hääletamas. Sain jällegi venemehe peale. Linna jõudes saime kohe kärduga linnas kokku. Tahtsin mäkki minna, kuid me siiski avastasime end hessist. Enne seda otsisime me kullasepa tänavat,et kärdule vesipiip osta. Olde Hansa juures nägime me ka Kaarlit. Hessis nägin ma neid käsmu helitehnikuid. Mmm. Peale seda läksime me upupi, mina läksin töövestlusele. Laupäeval peaks teada saama,et kas ma saan tööle. Upupis olid ühed toredad teenindajad, jätsin neile jotsi ka. Ja see piimakann oli elununnu. Telefonis rääkisin ma muidugi Eerikuga. Ja hiljem saime tema ning ta sõbraga tamme pargis kokku. Ta sõbra nimi on Janekning tal on elununnu soeng. Läksime musumäele,rääkisime ja nillisime. Hea oli oma alkoholi koti muru peale panna. Mingi hetk jõudsime me regaliast läbi käia, ostsin teistele veits juua. Kärdu pidi ära minema,niiet me jäimegi kolmekesti. Täitsa täitsa tore ning naljakas oli. Ootasime siis Liisut,et ma saaks taga koos laulukale minna. Enne viru jätsime me üksteisega hüvasti. Laulukal oli juba ülimõnus õhkkond, nii head laulud noh. Alguses pani mind helipulti aga pärast kõrvaldati sealt ning viidi üle telebussi juurde. Kus kõik televisioon ja teised ülitähtsad näod. Paar tundi seismist, no pole hullu ja. Hnd laulja andis mulle oma jaki, et mul soojem hakkaks ning teised nunnu inimesed poputasid mind ka rohkesti. Kohe nunnu oli. Eerik ja Janek käisid ka mul seltsis,see on hea. Ja päeva tipphetki oli see, kui Elari astus mu ette. Ma olin juba leppinud sellega,et ta ei tule siia öölaulupeole. Aga ta siiski tuli,seegi hea. Ta on ju täiesti tore, päriselt. Kurb on see,et ta ei saanud minu juurde tulla kuigi ta seda tahtis . Me kõik teame seda,et tahtmisest on vähe ja sellest ainult ei piisa. Aga ma sain tast täiesti aru,kuid järgmist korda lihtsalt ei tule. Heindrigkut ka ei näinud, ma tõesti ei viitsi üksi tõmmelda, tegelt ka. Milleks.

Ei mingeid lootusi, mitte kui midagi.

Öösel viis Siim mind pirita jõe juurde, Liisu ja Riho oli ka autos, teise venna nime ma lihtsalt ei teadnud. Kuulasin riho telefonis muusikat, jaa. Ma lausa igatsesin seda Panacea ” Found a lover” it. Sain ülikiiresti pimedas peale. Mingi rekkavenna peale. Emme tuli ka loksale vastu. Mul polnud just kõige parem nägu peas. Kurk täiesti valutas. Koju jõudes ma roomasin voodisse ja ärkasin selle peale,kuna ma ei saanud neelata. Mul on väga valus kurgul

ja ma loodan,et tänane õhtu läheb korda,ja.

Sellel postitusel on üks kommentaar

  1. Maret

    hei. kuidagi juhuslikult sattusin sinu blogile. vaatasin, et sa orkutis viru folgi kommjuuniti all võtsid sõna ja avastasin end üks hetk siit :)küsimus ka – kust sa selle pildi said, mis sul seal üleval on? see kassiga.head,maret

Lisa kommentaar