Algus oli tavaline. Sõitsin emmega koos palmse,et sealt bussiga võsule roomata. Tegin tutvust selle uue kõrtsiga ning kella üheks kobisin bussipeatusesse. Mida ei tulnud, oli buss ? Emme lihtsalt ajas päevad sassi ning arvas ,et eilne päev oli reede. Je,võtsin oma koti ning käsna kalle õhupalli ning asusin teele. Kõndisin natukene maad, kontakteerusin Liisuga ja varsti olingi juba auto peale, mis mind lahkesti võsule viis. Liis ja tema issi tulid mulle teeotsa vastu, vägagi armas minu meelest. Olin esimene külaline ning ma olin juba liisi juures pool kaks. Niivõrd kuivõrd aitasin tal teha sünnipäeva ettevalmistusi. Tegin tutvust ta emmega ning koeraga , kelle nimi on Leedi. Issand kui nunnu, eksole. Tegime salatit, minul jäi õunte koorimine. Aga üldiselt oli sugugi nunnu see aeg, kui me kolmekesti söögilaua taga istusime ning sõime heeringa võileiba munaga ning jõime kohvi. Mingi aeg käisime me tordil järgi. Minul asus see tähtis ülessanne, kanda torti läbi metsa. Liis muretses,et midagi juhtub raudselt. Sest minuga kaasas käib kobakäpasus ja pole aega ,kus mul midagi ei juhtu. Selle ülesandega sain ma tublistis hakkama. Pärast seda läksime ratasega küla vahele, käisime mere ääres, kus liis lennutas oma tuulelohet ning peale seda käisime poes ning suundusime liisi juurde tagasi. Üritasime kuidagi aega parajaks teha, olime lihtsalt niisama.Õhtu poole olime me abis laua katmisel. Minust järgmised külalised olid liisu suguvõsast. Üks ääretult tore onu , muhe tädi ning ääretult armas väike poisslaps nimega Richard. Nende vanaema oli ka , kes ei keeldund isegi pitsi võtmast. Siis saabus juba Matis ja peale seda ilmus Maarja kohale. Ta ei meeldinud mulle kohe alguses. Aga ma üritasin oma keelt hammaste taga hoidmas, tagamas seda,et ma ei riku Liisu sünnipäeva ära. Mul jäi ilmselegelt üle ainult taluda teha. Siis tuli Eneli ning peale seda saabusid Innu,Anti,Helerin ja Villu. Õhtu poole oli veel Bruno ning Aleks. Ühesõnaga rahvast oli mõnuga, üritasin nautida,jaa. Tasapisi muutusid juba kõik joogiseks, välja arvatud mina : O Aga Liisi puhul ma ju võisin natukene juua. Panin endale 0.33 l klaasi rummi ja kolat ning paar sidruni tükki. Ja ma jõin seda mm, pool klaasi umbes mm kuue tunniga ehk. Sesmõttes ma siiski ei võtnud õieti vedu. Koos sai söödud ning teised panid mõnuga alkoholi. Villu seiklusest Liinaga ma ei saa lihtsalt mainimata jätta, andke andeks aga nii see on. Ja Liisu pani zetokate plaadi mängima, ekstra mulle. Eneli on tore, isegi anti ning villu ka. Bruno ja Innu mängisin Challenget. Nad jõid rohkesti viina, Innu pingutas sellega üle ja mitte vähe. Umbes kella ühe aeg oli mingi tiksumine ning siis me läksime O-kõrtsi. Sinna sõitsime me muidugi taksoga. Kõik väljusid korralikult,peaaegu. Sõidu ajal üritas Matis end külge liimida aga ma suutsin ta paika panna ning peale seda ta enam ei üritanud midagi. Kui ei on ei ja niii see ongi. Innu muidugi o-kõrtsi ei jõudnud, jõudis ainult sinna ette istuma ning siis soovis liisi juurde minna, kuna tal oli tõsiselt paha. Kõrtsus oli normungel, tantsitud sai kuid vahel oli tõeline blokk teiste poolt, mis mind üsna kiiresti tujust ära viis . Lõpuks sain ma nad tantsima, kasvõi natukene. Liis oli juba ammu omadega kosmoses,Eneli oli meeldivalt purjus, Bruno oli peaaegu levist väljas,Matis oli segane ega teisedki eriti alla ei jäänud. Kas pole mitte vahva. Bruno ütles mulle pärast istudes,et ma ajan teda hulluks. No kurb, halb päev. Tantsisime viimase looga end seitsmendasse taevasse. Piletihinna eest ei pidanud ma maksma,mingi vend tegi välja. Seal oli suhteliselt vähe rahvast kuid vahel oli seal üpriski naljakas. Ma olin jätkuvalt ainuke kaine, kellel oli mõistus nii korras nagu ta mul alati on. Liis küsis,et kuidas ma talun seda. Mind ei häiri üldsegi,et teised on peale minu purjus. Mitte põrmugi, mul on alati lõbus kui ma tahan seda. Üks onuke üritas ka mind ära moosida, kuid seegi jäi ainult ürituseks. Mingi aja pärast tekkis juba uni, olin sealsamas nõus magama jääda.Viie aeg ootasime väljas taksot,et liisi juurde sõita. Maarja,Aleks ning Liis ise jäid maha. Teistega läksime me peale, Liis lubas järgi tulla. Sinna jõudes oli uni juba võimust võtnud, läksin saunaruumi, tegin aseme ära ja keerasin end kerra. Kuid äkki tuleb Eneli ja tahab jutustada ning rummi kokaga juua. Seda ta muidugi tegi, ta oli juba piisavalt sassis.Üritasin teda natukene kuulata kuid silm lihtsalt vajus ja vajus. Ja ma ei kujuta ette, mis kell ja kuidas Matis end tuppa vedas. Hommikul ärgates oli Helerin tallinna poole ajama pannud, Anti magas jätkuvalt arvatavasti alasti, Eneli ärkas kuskil saunalava peal kokku keritud, teisdest ma edasi muidugi ei teadnud. Tuppa kobistades lootsin Liisi leida ta enda voodist aga teda polnud. Terve maja otsis teda..Liisi puudumine jäi meile kõikidele üheks suureks müsteeriumiks. Meie tegime kohvi ning sõime kui järsku näeme kaugelt,et liis kõnnib. Meie Eneliga läksime akna alla ja lehvitasime ning ta kontakteerus meiega. Tuppa jõudes ta ainult naeris, ise ka ei saanud millestki aru ning liisi ema rääkis ühe huvitava loo,mis öösel toimus. Söögilaud oli jälle täis naeru ning teistel oli pohmakalaadne kogemus. Rahvas aina ärkas ülesse ja algaski tiksumine. Kes magas peatäit välja, kes üritas voodis veel magada ja kes alustasid uuesti joomist. Terve tänane päev on olnud täis joomist ning väga palju naermist. Paaril hetkel mul tulid pisarad ning ma pidin surema naerukrampidesse, nagu me kõik. Aga ma sain ka teistega natukene lähedalt tuttavaks. Täitsa täitsa okei oli.
Ja Liiiiiiiiiiis suur aitäh,et kutsusid.
Nüüd olen ma kodus, emme tuli järgi. Ja ma ei saanudki liisi juures neljandat tassi kohvi juua, mu emmel on lihtsalt täpne ajastus. Natukene lauldud sai ka.
Nüüd oootan ma pilte, mm
