Mhmm..Tallinnasse sain ma imeime kiiresti. Linnas olles ma helistasin Kärdule ning uurisin, et millega musi tegeleb. Selgus,et nad olid Elisega kompressoris. Muidugi ma asusin sinna poole teele. Tallinna linna tänavatel oli järjekordselt tore käia. Ma olin juba unustasnud,et kui palju silma ilu seal võib leida. Kertu pidi ka mind ootama kompressri ees aga ta ei jaksanud ning lahkus. Ma niiigi pooledi jooksin sinna..Jõudsin kohale. Istusime seal natukest aega, läksime mäkki. Ostsin kaks juustuburgerit. Mäkis nägin ja Jaanust,Joonast ning mingit tüdrukut.Raekoja platsis nägin ma loomulikult Mareki parimat sõpra Martinit. Kuigi oli meil paar head meetrit vahet , naeratas mulle ning lehvitas päris kaua mulle. Lausa rõõm oli seda näha. Mmm, virus läksime lahku. Kärdu ja Elise suundusid baltijaama parte toitma ning mina läksin nr 2 peale. Sellega sõitsin ma loomulikult lennujaama juurde. Seal sain ma kõigest minut aega seista kui auto võttis mind juba peale. Jällegi uhke bemari, kus istusid kaks noormeest sees. Täitsa toredad vestluskaaslased ning tõdesid,et mul on piisavalt palju tahtmist viljandisse jõuda kui ma juba selle rännaku olen ette võtnud. Kuskil võtsid nad mulle kaaslase peale..mingi tüdruk. Polnud just kõige ilusamate kiljast, ta küüned olid pikad ning eriti koledad, ta oli täitsa neutraalne ning see nägugi polnud just noh nunnu. Mind pandi Imavere ristis maha ning soovidti toredat pidu. Sain just maha, kõndisin paar meetrit ning sain jällegi kohe auto peale. Jällegi üks noormees.. me kumbki õieti ei rääkinud. Ainult korraks ja mingite vahetega. Ma lihtsalt ei viitsinud nagu asualt../ Kahjuks nii seekord oli ! . Viis mind otse viljandi bussijaama juurde. Seal käisin ma veetsees. Siis helistas Hensu ning kutsus mind välja…mm kui ma olin talle õelnud,et ma olen kahjuks viljandis pani ta juba toru ära. Peale seda helistasin rakule ning tahtsin,et ta ” linna ” tuleks. Käisin poes, ostsin oma lemmikut küpsist. Helitasin iirile, saime kokku. Tundus olevat tore,kohati. Turnisin seal lossimägedes, alla oli ainult raske saada. Sain natukene mustaks kaa. Suundusin Pärimusmuusika Aita. Nägin Stenni ning Erkkit. Tänu Erkkile ei pidanud ma järjekorras seisma. Nii tore nii tore. Sulandusin Kairi,Eleni ning Grete seltskonda. Nad olid nii nunnud ning võtsid mind lahkesti vastu. Tsillisin nendega, vahepeal nägin Elarit ka. Hullult palju sai tantsitud ning veelkord tantsitud. Vahepeal oli see kohati väga väga naljakas. See üritus tõstis vilajndimainet minu silmis. Sest Viljandi pole just see mu lemmikum kohta. Ning nende aastate jooksul olen ma seal niivõrd vähe viibinud. Aga augustikuus olen ma juba kolm korda sel käinud. Ise ka lausa imestan nagu tõsimeeli. Vägilased ning Zetokad olid ülimad, eriti zetot. Mmm, niii mõnus oli. Kontserdi lõpus võtsin oma asjad ja läksin ruumi tagasi.Panin mütsi ning jope selga ning kavatsesin Iirile helistada. Aga see tüdruk oli niivõrd tubli,et lasi mind kenasti üle. Tõepoolest natukene vihaseks ajas. Ta just rääkis,et ta ei laseks võõraid üle aga noh, seda ta just tegigi. Pean Märteniga rääkima,et kui tore tuttav tal viljandis on. — Soetasin veel endale zetokate märgi ka. Lõpuks oli Grete nii nunnu, et pakkus mulle öömaja. Ilmselgelt kui ma poleks kuhugi saanud, oleks ma hääletama hakanud kuskile poole või statoilis passinud. Enivei, Elari kandis mu kootud mütsi. Täitsa tore oli näha seda seal tema peas. Ütlesin nägemist ning suundusime Grete poole. Pidime palju kõndima ja kogu selle tee jooksul ei tulnud meile kedagi vastu, loomulikult peale kassi. Siis me naersime,et kui välja surnud see viljandi ikka on. Grete hullult poputas ning tegi kõike selleks,et mul hea oli. Vaatasime supermodellide lõppu. Just olin jõudnud talle õelda,et alati võidab see keda ma ei taha. .. ja just siis selgus ,et võtija polegi Melrose..natukene kahju.Jõin kohvi ning sõin kooki ning tundsin end mugavalt. Peale selle ma sain suures suures voodis magada, kahe mõnusa tekiga ning lugematu hulga patjadega.. Kolmveerand ühe aeg Elari helistas mulle..Küsis,ega ma ei maganud..mm magasin küll. Siis me rääkisime veel natukene juttu, küsisin kuidas saun oli. Vastuseks oli loomulikult märg..mm. Lõpetasime kõne ära ning ma jäin kohe uuesti magama. Hommikul oli mul äratus kella kuueks pandud..ma ei tõunud. Ajasin ennast seitsme aeg püsti. Unes nägin ma Zetokaid,orkuti kommuuni,elarit, enda maakodu ja palju muudki segaseid asju. Paljud mahtusid sinna sisse. Poole kaheksa aeg liikusime me Grete linna poole, sai kuskil kodiu nurgal kokku oma klassiõega. Varsti läkisdki meie teed lahku. Tegin kalli ja kõndisin linnast välja..Saarepedi valla sidi seisin ma vihmas umbes 15 minutit.. mõtlesin,et see on viimane kord kui ma viljandist hääletan. Siis võttis mind tore mees peale. Sellinne tore mm tegevprojekti juht. Me olime üksteist varem näinud, õigemini mina nägin teda. Ning talle ei mahtunud pähe,et kuidas ta mind kiviõlist ei mäleta..See oli jällegi üks tema projekt. Selgus,et ta teadis ka Janno Pilti. Meie kõigi ülemus,meeskonnas. Juttu jätkus meil vägagi kauaks. Paide statoilis tegime me peatuse. Ostsis mulle kohvi ning frankfurterit.. Kuigi ma ei salli,et mulle välja tehakse aga ta ei jätnud oma jonni. Sain hommikust kohvi ja süüa..mm. Läksime autosse ja jätkus meie tore sõit tallinna poole. Rääkisime nii paljudest asjadest, nii gruusiast kui ka eesti uuest telesaatest “Tõdehetk”. Ta nimi oli muidugi Silver. Lõpuks ta viis mind kuskile peterburi mnt-le,et mul oleks muagavam edasi hääletama. Soovis mulle kõike head ja ehk näeb veel kunagi..no muidugi ! Sain jälle kohe auto peale. Venerahvusest mehe peale, kes sõnagi ei osanud eesti keelt. Pani mind jägala juures maha , mingi jällegi iks koht. Kõndisin silla alla ning sain jälle kohe peale. Jällegi üks tore noormees , kes Aasperre sõitis. Sain temaga loksa risti, sealt sain ühe mikrobussi peale, kotkalt sain ma auto peale ning tammispealt tulin läbi metsa ning leidsin sirmiku. Nüüd olen ma kodus, kuivatan enda jalgu ning hakkan küürima kohe oma helerohelisi papusi, mis hetkel pruunid on.


Hetkel on mul tore.