Terve mu õhtu on möödunud emotsioonide keskel olles. Nii palju emotsioone korraga. Raske on otsustada, kas tahad naerda või nutta, tunda rõõmu või kurbust. Kõik on nii segamini, hullem kui pudru ja kapsad. Täielik segasummasuvila, hetkel on see lausa nauditav.
Õhtu veetsin ma muidugi üksinda, kord tahtsin kõik sinna samasse kohta saata kuid teinekord tekkis tahtmine kõik korda saada ja nautida mis mul on. Jalutasin ilma sihtkohata lihtsalt, pimedas. Kuulasin muusikat ning veetsin aega küünalde keskel. Mõelda sai palju, üle ma ei mõelnud. Üks vähesdest kordadest, kus ma seda ei teinud.
Kell on kaks läbi, magasin tunni umbes. Temakesekene tuli minu pärast arvutisse tagasi, ma pidin olema huvitavam kui ta uni. Vabalt on ta muga kolmeni koos üleval, nii leppisime kokku.
aga hetkel on igatpidi temaga tore.
