• Postita kommentaar:Ei ole kommentaare
  • Reading time:3 minutit lugemist

Eile hommikul esimest korda ei tahtnud ma üleüldse ärgata, esimest korda olin oma mõtetega üksi, esimest korda ei tahtnud ma tlnasse suunduda ning esimest korda ei tahnud ma Kardot näha. Asi polnud tahtmises, asi oli kartmises ning julguse puudumises. Terve päev suutsin ma oma mõtetega end praadia. Käisin ringi, kuulasin ipodi ja natukene oli puudu,et ma nutma oleks hakanud. Kogusin ennast natukene ja läksin Kirsti juurde. Hea oli seal,sain kasulik olla. Vaatasime filmi nimega ” Kogu tõde armastusest” , vägaväga hea oli ! Kus mees petab oma naist oma naisega. Peale seda läksin nukuteatrisse,et kirstile pilet välja võtta. Ning siis sain Kardoga kokku. Jõudsin loomulikult enne teda, tegin aega parajaks muusika kuulamisega. Lõpuks tuli, ma ei julgenud talle otsagi vaadata. Istus mu kõrvale pingile, me ei rääkinud, me vaid kallistasime ja olime vaikuses. Pisarad voolasid kuna kartsin kõige hullemat.Lõpuks küsis,et mis meist saab. Ühisel meelel me jääme kokku. Vahet pole , et viljandisse kolin. Süda jääb koos temaga siia, ma lihtsalt armastan teda ja tema mind. kõndisime natukest aega linnas kui tema poole läksime. Tegi süüa, jõime mm kohvi hulgi, olime arvutis, vedelesime voodis üksteise embuses, kuulasime nagu eriti armsaid laule. Neil hetkedel oli minu jaoks suur tähendus, kogeda midagi siirast ning minagi armast. Hoolivust ning armastust. Olime veel mõnda aega seal, siis läksime me nr 10-nga Vana-Pääsküla peatusesse. Rääkisime hullult palju, omakorda mina rääkisin talle viltidest ning sellest kui mõnus oleks nendega käia. Hahah, jaaaa !
Tulime maha, kõndisime ühe peatuse edasi, kirsti juba helistas. Ta läks teiselt poolt meile vastu, arvates , et me lõikame. Peale natukene väikest segadust saime me siiski kokku. Kõndisime,naersime, rääkisime nilbedest asjadest,rääkisime veelkord, naersime, istusim rongipeatuses treppidel, kuulasime Finch ” letters to you” laulu, seda teist versiooni mis on nagu lihtsalt võrratu. Jumaladan seda laulu. Olime veel mõnda aega väljas, saatsime Kardo ära, kõndisime tagasi. Kirstil oli õigus ja peale selle Kirstile meeldis Kardo. Mis on minule niivõrd oluline. Tahan,et mu sõbrad võtaksid ta omaks ja siiamaani on läinud meil hästi. Tulime Kirsti poole,tegime kohvi,läksime ülesse. Kuulasime lugusi, rääkisime. Vaatasime telekat, nägime veel ” Kaks ja pool meest”. Niii meeldib see !
Enne magama minekut ütlesin kirstile,et te olete nii armsad ja seda te oletegi. Enne rääkisin ka Kardoga telefonis !
mu imeline poiss, mu õhk mida hingan.

aga täna on tähtis päev.

Lisa kommentaar