3 päeva veetis Kardokesekene viljandis. Neist üks päev ( muidugi õhtul) pidin ma tööl olema. Aga ma ei kurda, niigi oli hea. Igatsus oli nagu alati. Muidugi me käisime veel viljandi vahel ringi, avastasime ilusaid kohti. Tegin pilti ka. Laupäeva õhtul saatsin ta rongi peale, peale seda läksin ma grete juurde. Ta koer hüppas mu valge pluusi mustaks. Kas pole mitte vahva. Siis läksin ma tööle, panin sauna kütte. Olin kella üheksani üleval üksinda. Kohalikud võrkpallurid vallutasid sauna. Pidin end herneks jooksma. Osad olid nagu naised, pipardasid ja vingusid. Ja lõpus andis mulle kõige suurem pipardaja jootraha, hea teenidnuse eest.
Eile käisin ma Võrus. Elari saab 12-ndal välja, siis pidime jooma hakkama. Muidugi ma eriti nagu ei joo aga see lihtsalt vajab tähistamist. Ja eile jooksin ma terve võru linna läbi, et maailma parimale Elarile saaksin kräsupea kooki.
Nüüd olen tlnas, haiglane natukene. Varsti liigun viljandisse.