Täna nägin ma oma elu hirmsamat õudusunenägu. Tänu sellele ma ärkasin kell neli vara hommikul ülesse ja seesama võigas pilt oli silme ees. Õnneks ärkas ka Kardo üllesse, ma isegi ei äratanud aga ta lihtsalt nagu oleks tajunud.Ja siis võttis ta mult ümber kinni ja ütles, et ta ei lase midagi halba minuga juhtuda. Siis me juba jäimegi ülesse, vedelesime voodis mõnda aega ma isegi kartsin korteris üksinda ringi liikuda. Tegime pärast poole kohvi ja äratasin Kadi ja Diana ülesse. Pärast tegime me kõik koos kõhulihaeid ning seljalihaseid. Läksime ka kõik koos välja. Kuid terve päev on mul see unenägu kummitanud ja ma lihtsalt ei mõista. Mitte miski pole mind nii rivist välja löönud.
Täna oleme me ilmselgelt ainult kahekesti korteris ja see teeb mu tuju rõõmsamaks. Sest ma tean, et ta on mulle olemas!