Sain endale uued papud-ühed mustad ning teised valged. Peale selle sain veel paar riideeset. Veetsin aega oma õega, Allaniga ning Kardole. See lapsukene on mulle nii nii kallis. Mu mähkmepepu!
Uskumatu oli see, et vahetasin täna Dianaga ainult ühe sõna ja see oli ka “aitäääh” . Ja oligi kõik,mitte rohkem ega vähem. See teeb kurvaks aga me juba oleme lahku kasvanud. Imestama paneb veel see, et me oleme nii korterikaaslased kui ka sõbrannad, kes iga päev teineteist nägid.
ja õhtul tegime me Kardoga tõelist jooksu,Estonia eest kuni 60-ne peatuseni. Tunnelis jooksis kops nii kokku kui kokku aga me jõudsime, napilt aga jõudsime.

Nüüd istun voodis ning loodan,et kohvi teeb mu tuju nauditavamaks.