• Postita kommentaar:Ei ole kommentaare
  • Reading time:2 minutit lugemist

Täna oli nagu tohutult vastik päev. Pigem ma ütleks juba selle kohta, täitsa mööda läinud päev. Otsustasin siis töö juures juba hommikul end msn-ni sisse logida. Minu üllatuseks hakkas nöpsu minuga rääkima ja me rääkisime pmst kella poole neljani lõunal. Vahepeal ma naersin üksinda lausa kõht kõveras.
Päeva jooksul suutsin hakkama saada siis 15-ne kõnega. Muidu päevas helistan tavaliselt 200-400 inimest läbi. Pinget tekitav. Ma lihtsalt istusin seal,kokku oli ka kaks koosolekut. Väsimus oli peal. Aga jah, Nöpsu on mu parim. Ja mina olin tema elu täna. Toretore oli, vähemalt oli keegi kes mu päeva päästis.
Kardo tööle ei ilmunud. Minagi läksin koju. Linnas sain siis Kardoga kokku, läksime kadriorgu jalutama. Mingisugune vahelduski. Peale seda suundusime koju. Lippasime veel poest läbi ja läksime koju kossu vaatama. Mäng oli pingeline vägagi. Rääkisin ka Elariga msn-is, alguses andsin ma talle mängu seisust teada.
Suutsin veel pea kastani pruuni värvida. Õigemini punakas toon on siiski silmaga nähtav. Ostsin veel endale laste sampooni. Hahah, päris hea nätsu lõhn jääb juustesse. Nagu oleks nätsumullid äsja pähe kinni jäänud. Naljakas oli
Aga isegi see pole oluline, oluline on see, et KALEV võitis . Jah,just seda tegi. Võitis ja jättis kuldmedali koju. Õnn oli nii suur !
Ja nüüd kõik koos : KA-LEV!KA-LEV!KA-LEV!KA-LEV!

Lisa kommentaar