Kpikemaks ajaks kui beebipärdik poleks nutma hakanud. Lõppu ei paistnudki. Lõpuks otsustasin ära tulla ja temagi meel läks paremaks. Bussis jäi ta mu süles magama. 12 kilo kanda pole just mitte nalja asi. Käed oli juba nõrkemas. Ja nüüd ta magab eriti rahulikult ja mina hakkan koristama.
Lapse soov kadus mul küll kuhugile kaugele tulevikku,
Aga eelis on see, et bussis lastakse sind kohe istuma. See on päris nauditav
ell on alles üks ja ma olen juba kodus. Kohvikus k’äidud, kohvi joodud. Oleks jäänud sinna veel
