Eile tähistasime siis Nöpsu sünnipäeva, õigemini tähistan seda mina. Rahvast oli , juua oli , kõike oli ühesõnaga. Kahjuks või õnneks olin ma ainukene pahupidi silmadega. Jõin ühe peedi vähem kui poole tunniga ära aga vana tallinn sai mulle saatuslikuks. Isegi omaenda 20-nedal sünnipäeval polnud ma nii täis nagu eile. Õnneks oli mul sõpru, kes muret tundsid. Näiteks Riho oli poolteist tundi minuga rõdul, kuna ma ilmselgelt oli peapidi väljas ega suutnud liikuda.Kardo hoolitses ka. Merit ka ning tulevane superstaari Maria. Absoluutselt kõik. Seltskond oli väga muhe. Vesipiibutasime sammuti. Mingi aeg kadusid osa ja mingi aeg kustusin ma ise ära.. Hommikul ärkasin ma kell kuus ülesse. Kristel ja Jaanek, Imre, Merit, Joel ning Evert magasid minu toas põrandal, teistest polnud mul õrna aimugi. Mingi aja pärast marssisid siis sisse Riho, Egne ja ecku, kes olid ilmselgelt juua täis.Käisid kuskil kohas.. laristasid raha.
Hämmastaval kombel on mu enesetunne väga mõnus ja hea. Ei mingit peavalu ei mingit pohmelliga seotud asju..mul pole vist kunagi , võin nii kapas olla aga hommikul pole sellest jälgegi. Mäluga on ka kõik korras. KUID esimese asjana helistasin ma kardole ja küsisin, ” Ega sa juhuslikult ei tea, kus mu neet on ?” Ainukese asjana ma ei tea seda aga küll ma ülesse leian, pean.
Riho ja Ecku plaanivad kell kümme veel poodi minna, õlle järele.
Aga einoh, naljakas olu