• Postita kommentaar:Ei ole kommentaare
  • Reading time:2 minutit lugemist

Mu silmad on pilukil, mu juuksed on kolm päeva pesemata, mul on külmavärinad ja ma ei tunne end mingil määral inimesena. Tuba on ka ikka veel segamini. Aga ma üldse ei imesta, kuna pidin seitsme minutiga olema juba bussipeatuses, enne seda pidin muidugi riidesse panema, koti kokku panema, tormasin ühest toast teise nagu segane. Tööl oli nii ja naa. See oli hea, et ma sain raamatusse süveneda. Käsil on Stephenie Meyeri ” Videvik “. Eile mainiti kohe mitu korda, et neljas osa on parem. Peale ühtteist suundusime me kõik koos Vabaduse Väljakule. Ilustulestik oli ilus, kohati vägagi ilus aga inimesed lähevad vist iga aastaga aina lamedamaks. Milleks on vaja võhivõõrale kaela hüpata ja soovida ” Head uut aastat” ja teha nägu, nagu oleksid teda teadnud terve oma elu. Tagasi tulles tegime me lumeingelid, muidugi minu soovil

Aga hommikul olin ma Tabasalus.  Ramueli juures ol pidns.  Hea tunne oli sees, et ma olin ainukesena seal kaine. Pärast aitasin tal ka veidi koristada ja veerand üheksa jõudsime me Joonase juurde. Sealt tulime me veerand kolmese bussiga linna ja nii me teed uuesti lahku läksidki. Naljakas vaikus valitses nii bussis kui ka trollis. Käisin veel kohvikust läbi aga ma ei suutnud sinna koristama jääda. Ma oleksin ilmselgelt jalad seinale visanud ja kohe magama jäänud. Ma siiski lähen hommikul vara sinna koristama, mis mul muud üle jääb.

ja hetkel istun ma läpakaga maas ja ma ei suuda miagi teha. Mõtlesin korraks, et kohv turgutaks veidikene aga selgus nagu alati, et kohvil on mulle hoopis teistsugune toime. Ma olen veel uimasem kui varem, samas ei tahaks veel magama jääda, kuna ma ärkasin öösel ülesse. Üritan end koguda ja siis hakkan ma kohe kindlasti koristama

Hullult tahaks vannis liguneda..aga mida ei ole , on vann.

Lisa kommentaar