“Jõhkrad mängud” on aeglases tempos kulgev lootusetu lugu inimkoletistest, kes väheke häbeliku naeratusega saabuvad ukse taha, et naabrinaisele paar muna laenata. Klanitud poisid, üleni valges…

\"\"Just õige film, mida kell kaks öösel Joonasega vaatama hakata. Aga ma ei kahetse, sest see oli väga hea.

Kõik oli sujuv, nii õhtu kui ka hommik ning isegi lõuna. Isegi siis kui me teed balti jaama juures lahku läksid. Otsustasin teha veel balti jaamas ühe tiiru ja üksi vanalinnas jalutada. Kõik oli lihtsalt nii ilus, kuigi külma oli ka mõnuga.Läksin üksinda Mcdonaldisse ja võtsin kohvi. Isegi viis suhkrut ei teinud seda paremaks, polnud just kõige parem..aga seal nägin ma Saarat, keda polnud miljonaastat näinud. Ta tundis mu ära, ma lihtsalt vaatasin talle lolli näoga vastu ja küsisin, et kes sa oled. Aga lõpuks panin näo ja nime kokku ja jäime juttu rääkima. Ta on päris nunnuks kätte muutunud. Siis jäin jälle üksi, päris nukker tunne tekkis, just see üksinda istumine. Aga ma elasin üle ja sain hakkama ja asusin uuesti teele. Viru terminali veetsee lasi mind räigelt üle ning oma kolmest mündist võisin ma edaspidi vaid und näha. Oma emme tehtud kindad oleks ka ära kaotanud, kuid õnneks jooksis mulle üks naine järgi ja andis need mulle pidulikult üle. Tänasin siiralt ja asusin kadrioru poole. Hirmus tahtmine oli üksi jalutada. Peatuses nägin ma Priitu. Ma näen vist teda koguaeg suitsuga.

Pargis tegin paar pilti ja kõndisin bussipeatusesse. Bussis oli midagi eriseriskummalist. Istusin mina bussis, nagu ikkka istutakse. Kuigi mind häiris kohutavalt ühe naise silmad mu peal. Äärepealt oleks küsinud, et mis tal probleemiks.  Kuulasin muusikat edasi ja mõtlesin omi mõtteid. Mingi hetk seisis see naine minu ees ja küsis, et \” Kas ma armastan pruuni värvi ? , ma muidugi kohe, et noh kas ma just armastan aga mulle tõepoolest meeldib.. Ning kui ma olin selle lausunud, surus mu kätte ühe kotikese ja ütles, et \” küll sa kunagi mõistad \”, ja kadund ta oligi.  Ma ei saanud aru , mis hetkel toimunud oli . Samas ma ei jätnud seda ka bussi. Korraks mõtlesin, et jäta aga ma ei raatsinud. Kodus tegin kotti lahti ja nägin, et tegemist oli mantliga. Kuna see mantel pole mitte üldse minu tass teed, ei teagi kohe mis sellega peale hakata. Samas see on üsnagi korralik, niiet ei tea kellele ma selle nüüd sokutan.

\"\"\"\"

Ma varsti nõutsun Joonasega ning ütlen, et MIchael Pitt on maailma ilusaim mees  ! Eks ta nii ole, vist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga