• Postita kommentaar:Ei ole kommentaare
  • Reading time:3 minutit lugemist

Pealinna jõudsin kella kaheks. Suhteliselt peale seda sain kokku härra Viirsaarega. Tal oli hea eel mind näha, nagu ta mainis. See selleks.  Kuna meil olid kõhud natukene tühjad, otsustasime kuskile sööma minna ja seekord suundusime mingisse kohvikusse, mille nimeks oli ” Maitsev ja tervislik”. Sellistele inimestele, kes oma tervisest lugu peavad. Natukene imelik oli olla, polnud kunagi sellises kohas käinud. Aga toit maitses tervislikult ja polnudki nii hull, kui ma mõttes arvasin. Sõin kõik ilusti ärä, nii tubli ma olingi. Päris meeldiv. Hüppasime veel kõrval olevast kohvikust läbi, kus me soetasime endale imemaitsva õunakoogi lõigu, nagu teenindaja ütles, et see lausa sulab sul suus ja see sulaski. Peale seda tegime me paar kiiret sammu ja läksime postimajja, ajasime asjad korda ja suundusime roosikrantsi tänavale. Alguses käisime me ühes “indigolaste” poes ära. See pood oli ju lausa jumalik, mulle meeldis seal kõik. Nüüd ma tean, kuhu ma saadan oma järgmise aasta sünnipäeva külalised. Sain ka seal oma soovi loo, päris armas neiu oli “puldis “. Loo ajal, istusime Kristeriga nii muuseas põrandale maha ja kuulasime. Aga tegelikult tahtis ta minna ning üle vaadata oma uut kodu, vähemalt tuba. Ma saan aru, et hipikommuun on tore, seda senikaua kui sa ise seal sees ei ela. See oli minu arvamus. Imelik oli see, et ma oleksin pidanud erutuma või mul oleks pidanud mingi emotsioon olema aga mul polnud. Valetan, tegelikult oli aga see polnud eriti meeldiv, loomulikult ei saanud ma sellest ju vaikida. Avaldasin oma arvamust nagu ma seda ikka teinud olen. Tegelikult mulle meeldis seal ka midagi, see hiigel suur tuba, mitmete diivanite ja patjadega, mängude ja kaminatega. Inimesed olid ka toredad aga neid on seal arvatavasti liiga palju, et ennast seal hästi tunda .  Seal räägiti, puuriti igatpidi, näidati mitmeid vabasi tube. Tulime sealt tulema, üpriski kiiresti. Peale seda suurt pauku,läksime me harjumäele pikutama. Nautisime loodust ning naersime ja rääkisime vahelduva eduga. Ülimalt mõnus oli, kuidagi nii rahulik. Viie aeg ajasime end püsti ja suundusime kadriorgu kohvikusse. Pidin ühe tüdruku üle vaatama. Alguses tundus ta selline hädine aga ega pärastpoolegi ta parem polnud. Õhtu lõpuks sai ka lattele vahu peale ! Ragne jõudis ka mingi aeg, hea oli teda kallistada niing veel parem oli temaga pläkutada, ukse lävel ja lattet juua. Kümne aeg tulime Kristeriga ära, minul isiklikult oli mingi tüdimus peal. Otsustasime hommikuks midagi osta ning hüppasime selverist läbi. Ostukorvis oli päris palju tervislikke asju, jee jee

Nüüd olen tema juures, jõime ennist piparmünidteed. See on päris maitsev , eriti piimaga.

Homme sean oma sammud tartu poole, uuesti.

Lisa kommentaar