Hetkel sobib Urmas Alender nagu rusikas silmaauku. Kell hakkab veerand seitse saama, KUIGI paari hetke eest jõudsin ma ALLES koju.  Enam eriti ei tahaks tulla tuisuga linnast, näha lambist paari purupurjus tuttavat ning nendega natukeseks juttu rääkima jääda. Oleks mul olnud müts ja teksad, siis oleks hoopis teine jutt! Selline kaunis koerailm! Ja eriti kole oli vaadata kuidas taksojuhid ja niisama jobud noormehed sõidavad ringi oma autotega nagu mingid raisakotkad ja on võtnud endale pähe, et peab igat naissoost olevust kinni pidama või siis nende järel sõitma.

Õhtu oli niivõrd-kuivõrd huvitav. Oleneb, kust nurga alt seda nüüd vaadata. Mattiasega olin olnud  ühenduses, temaga veetsingi kogu ülejäänud õhtu. Hea uudis on see, et me leidsime ka Joonase kuskilt illekast ülesse! Ta oli pool tundi kuskilkadunudasjadenimekirjas!

Möku jäi täna natukese nadiks, või oli lihtsalt vale seltskond või tuju või päev. Võta näpust!Lõpuks maandusime siiski Mattiase poole. Kohe näha, et  noormees armastab õlut! ja siis me seal kolmekesti istusimegi, üritades sisse vägistada maailmahalvimatveini, mille ma kaasa olin toonud. See oli tõepoolest jube. Ma lihtsalt mõtlen, et oleks pidanud kohe Joonasega kaasa minema, mitte sinna tiksuma jääma. Oleks paljud asjad paremas valguses ! Magasin umbes tund aega võõras voodis,polnud üldse hea. Ma arvan, et ma ei suuda enam eriti  kuskil võõras kohas magada. On olemas armsaks saanud ning tuttavaid voodeid. Mitte, et ma hooraks ringi, lihtsalt asjaolud on vahel sundinud. Ja kusjuures, kõndides vastikus lumesajus, mõtlesingi, et miks mitte muuta oma blogi natukene otsekohesemaks, mitte enam niipalju läbi lillede. Tahestahtmata olen sunnitud ka läbi lillede rääkima. Samas, kedagi perse saata on ju imelihtne aga ma pean mõned muud kohad välja mõtlema, kõik ei mahu enam sinna! Kitsavõitu hakkab jääma.

+ tänasest on kõik teisti. Varsti tulevad uued kohad, veel tundmatud inimesed,isegi teine keel. Ja seda paariks kuuks, õigemini viieks! Jaanuari lõpus täpsustan.

Kuskil tundsin jälle seda head kirsitubakalõhna. See nagu jälitaks mind. Osade asjadega on nii, et see lihtsalt jääb, eriti veel lõhnadega. Täpselt nagu teatud muusikapala tekitab sulle teatuid emotsioone, nii on see ka lõhnadega. Vähemalt hetkel on need emotsioonid head.

Tegelikult ma peaksin magama minema. Päris jube on tegeikult  mõelda, et kui teised hakkavad ärkama ning suunduvad tööle aga mina ärkamise asemel saadan oma päeva õhtusse, õigemini hommikusse. Varsti saab see nali läbi. Senikaua, las see jääda niimoodigi.

unemati teeb oma töö, jälle nägemiseni!