“after we lose everything, we are able to do anything”

keegi paar hetke tagasi mainis

ja ma tõsimeeli usun, et see on meie sõpruse algus, tugeva sõpruse algus! Lihtsalt oli vaja sellest aru saada, kas niimoodi nagu meie saime või siis teistmoodi!  Aga ma tunnen end hästi, isegi üllatavalt hästi.  Paar valusamat hetke küll oli,kuid hiljem muutusid pisarad küll naeruks. Ja hetkel tundubki, et kõik olekski olnud teistmoodi, mitte nii nagu see tegelikult oli.

ja mul on pudel veini aga mul pole kaaslast: (  Kuid homseks õhtuks on meil mingisugused plaanid olemas! Sossud mul :*

ja aitäh sulle!