Nii palju siis varem magama minemisest, läksin isegi eile hiljem kui tavaliselt. Aga raisk, kätte maksis. Magasin sisse, jõudsin alles poole kaheksaks tööpostile. Polnud hullu, nagu ma aru sain. Naeratustega anti mulle tööülesanne kätte. Isegi valida anti , et kas korjan tomateid või võtan lehti. Mõlemad on samalihtsad, seekord, jälle, valisin ma siiski lehed. Uskumatu, kuidas võib kellegi armsa inimese hääl hommikuti nii hästi mõjuda, et see tekitas lausa turbojänese tunde. Tänu sellele hakkas aeg lendma ja lendaski. Tegin isegi ” hämaruses” tööd, oleks veel edasi teinud, kui nüüd järele mõelda. Ja kui need tuled seal kustuvad..te peaksite seda nägema, siis saaksite te kindlasti aru, kui ilus see on.

Õues on marulibe, tahaks nüüd uisutama. Keegi on käpp?

Täna olen esimest päeva üksinda, ei teadnudki kohe, mida selle mõttega peale hakata. Käisin pesemas nagu tavaliselt, valmistasin endale hakkliha ja kartuleid ja seda jälle ilma igasugu maitseaineteta. Päris jube, julgesin pigistada sidrunit peale, et mingisugustki maitset saada. Hästi elame, lähipäevadel oleks vaja poodi külastada.

ja ma haisen nagu tomat ja seda isegi pärast pesu. Ja olematust maniküürist ei taha ma rääkidagi

Ülemus käis ka mul külas, teatas, et ma pean homme teisele saarele minema. Tõi mulle kolm mandariini ka,küsis, et kas vajan veel midagi. Ütlesin,et  ma piimast ega veetsee paberist ära ei ütleks. Peale nende, tõi ta mulle apelsini-mango mahla. Ja paber on lausa kolmekihiline, luksusluksus.  Maailmaparimad ülemused,kadestage.

aga tunnen ennast seitsmedas taevas oleva  isiksusena. Kui te nüüd mu mõtele pihta saite.