Harjumatu on olla sellisel kellaajal veel üleval. Olukord on tingitud. Sõbrad tulevad öömajale aga nad pole veel saabunud!

Teatris käik oli meeliülendavalt hea. Jah, see oli väga positiivne elamus! Helitud naermised ning vuntsidega naised. Kohutavalt hea meel on mul omada enda kõrvale viisakat noormeest- just seda ta on! Homme hommiku vara stardime me Vastseliina, oh seda pöialdamisrõõmu! Veedame seal päris tervet kolm päeva, kui kõik plaani päraselt läheb. esmaspäeval peame me kassi Võrru transportima, et arstionu või tädi saaks teda opereerida. Kerstiga on suhted ka mõnusad. Tegelikult mängib see läbisaamine ikka päris suurt rolli. Kaunis halb oleks elada ühe katuse all kui sind omaks pole võetud! Harjumatu on veel see, et nende ema elab mulle igal sammul kaasa, kas hoiab pöialt või muretseb tervise pärast. On asju, millega pean isegi mina ära harjuma. Kallekiisu ajab mind aegajalt vihaseks. Mitte, et ma seda präänikut ei armastaks. Üks hommik tahtsin ma ta lihtsalt oksa tõmmata. Tegu oli hetkelise vihaga. Kõik magamata ööd lõid peapeal kokku, kõik oli tänu Kallele, kes mitte ükski öö korralikult magada ei lase. Seeselleks, tegelikult on ta kohutavalt nunnu. Hommikud on jätkuvalt võrratud. Asi on selles päikesepaistes,  mis otse voodisse paistab. Varsti hakkan ma trenni tegema, st. hakkan jooksmas käima. Siiamaani püüan leida piisavalt motivatsiooni,et end üksi jooksma meelitada. Tulevane nädal tuleb..ee..selgusterohke. Sel nädalal peaksin ma teada saama,et kas saan Tartu mõnusaimasse kohvikusse tööle või mitte. Nüüd jääb oodata vaid seda ” teise-vooru-kõnet”. Meenutades mu vestlust, siis ma väga palju ei looda. Lihtsalt pea läks tühjaks aga lõpu poole läks juba natukese sujuvamalt. Ühesõnaga, hoidkem pöialt mulle!

kell hakkab varsti kahe peale jõudma..Ei, ma veel ei helista neile, mitte veel. Varsti. Kõige pealt peavad nad selle koha uuesti ülesse leidma!

Seinast-seina nagu mu jutt käib, pean veel mainima veel seda, et kui olulist rolli ta mängib. Eile sain veel aru, et ma ei jää enam ilma temata magama, või kui jään, siis pean enne tunde vähklema. Tegelikult pole see tore, natukene kurb kuigi see on omamoodi armas. Ise küsin, ise vastan. jah, nii saab alati kõige pikemad jutud aetud. Ametlikult sõltuvuses aga see on nii kuradima mõnus

Jeejee, varsti tuleb kevad. Kuigi tänane päev näitas küll vastupidist, kuigi hommikul oli imeline päike. Ilmataat teeb nalja, halba nalja. Homme õhtul saab kella keerata. Nüüd teen ma rõõmutantsu või siis mitte. Kes kurat teab.

Kuna kellaaeg on jube hiline, tõmban ma otsad kokku. Jutt muutub tasapisi juba absurdseks. Ei, ma ei märganud seda alles.Oh ei,

ajaa, mu kallid wordpressi lugeijad, teen ma teile nüüd teatavaks, et Hendrik loobus kirjutamast. Unustab alatihti parooli ning tegelikult tahtmist ka vist enam eriti ei ole. Aga mulle sobib. Nimi jääb ikka samaks!

aga nüüd, okei.

head lumist ööd, olge armsad.