Olen lõpuks kodus. Tööl on olnud meeletult meeletult tore aeg, kuid on juba olnud ka eriti pingelisi olukordi. Mõlemad ööd olen ma veetnud telgis magades. Ilmselgelt magasin ma nagu beebi, oma pusa ja villaste sokkidega. Jõudsin peale tööd isegi randa minna. Kogesin selle suve esimest mõnusaimat hetke. Kui poleks uneaeg peale pressinud, oleksin ma ilmselgelt jäänud sinna kauaksvõi vähemalt senimaani, mil tõuseb päike.
Nüüd olen ma kodus, netipulk on ilgelt pask. Ma isegi ei lähe enam närvi, ei saa siis ei saa.
Tegelikult kell ongi juba pool kaks, uneaeg peaks ammu käes. Homme ehk täna saab mul nädal läbi, teisipäevast lähen ma teise kohta
Juuli alguses võime me puhkepäevadest rääkida.
