Külastasin Maarjamõisa, seda kauemalt kui esmaspäeval. Kõik protseduurid olid samad, arstid olid küll erinevad, suurem osa neist vangutasid pead ja üritasid välja mõelda, mis mu kõhuga lahti  on. Neljast tunnist kolm tundi vaevlesin ma  valude käes+ need “voodid” on ka nii ebamugavad. Lõpuks asi paranes, mingi aega teavitasin oma ema, veerand üks öösel sain ma tilgutite alt vähemalt ära. Manustati erinevaid valuvaigisteid, üks pani küll mu maailma päris keerlema. Kui ma poleks vett saanud, oleks ma ilmselgelt kokku kukkunud. Õde ütles küll ilusti ” Kui uuesti valud ilmnevad, siis võta oma asjad ja kirjutame sind sisse”. Ja ma tänan oma imelist noormeest, kes kõik need tunnid istus ja ootas.

Olgu te tervitatud.