Sõitsin eile pakikal, padja panin küll perse alla pehmenduseks, aga jalad läksid korduvalt krampi, vahel puutusid ka vastu maapinda. Käisime ravilas, polnud seal peale ärakolimist käinud. Kartuseks olid halvad emotsioonid, aga õnneks kogu see õhkkond suutis tekitada häid emotsioone. Öölaulupeol olime me üpriski vähe aega, kõigest paar lugu. Tagasi me kõndisime, käisime Fastersist läbi, võtsime burgerid ning kodutee jätkus.
Tagantjärele mõeldes oleks ma võinud tõepoolest ühele noormehele oma padja ära müüa, pakkumisi tehti küll.
tegelikult eilne päev oli senimaani see kõige mõnusam ja tegusam.
