Tänane päev oli üks tegusam. Lõpetasin oma töö Eesti Postis, sain hakkama üsnagi hea võileivatordiga ja veel paremaga koogiga, mis on üpriski üllatav. Esimese koogi viskasin ma ju muidugi minema, mulle lihtsalt tundus, et see ei maitsenud hästi( aga hommikul teist kooki maitsesin, ma eksisin päris rängalt) Lauas istusid täpselt need inimesed, keda ma seal näha olin tahtnud:) Sellega sai otsa ka mu posti ” peatükk”. Aga see ei olnud mu päeva tipphetk. Võtsin südame rindu ja läksin hambaarsti juurde ja ma ütlen, et Tähe Hambakliinikus on kõige viisakam ja mõnusam kollektiiv üldse. Lausa lust oli käia. Esihammas läks mul maksma 67 eurot ja 1,5tundi . Elasin üle, peale selle jäi ma tulemusega päris rahule. Aga see ei olnud ka mu päeva tipphetk, oma päeva tipphetkeks võin ma nimetada seda, kuidas ma oma 3 aastasest võlast vabaks sain. Lähedased inimesed teavad kuidas ma maksmata mupo trahvide küüsis vaevlesin. Aega küll läks, aga asja sai. Ma ei suutnud seda kohe uskudagi ja ma pidin oma rõõmu jagama ka pangatellerile( kes oli samuti Terje), ta elas minuga kaasa ja tema meelest oli see uskumatu, et ma polnud kolm aastat saanud oma pangakaarti isegi kasutada. Sain küll pangast käia raha välja võtmas, aga ise nagu kaarti kasutada ei saanud. Oma asenduskaardiga läksin kohe pangast raha välja võtma. See oli üks kuradima mõnus tunne. Jagasin seda rõõmu ka oma lähedastele, ma tundsin, kuidas nad rõõmustasid minuga, eriti mu maailma parim ema ja maailma mõnusama kanniga noormees. Ma ei suutnud enam seda varjata. Andestagem.
Homme on mul esimene tööpäev uues töökohas.
Olgu te tervitatud.
