Palavus on teinud oma töö. Sellest päevast alates, kui meid tabas kuumalaine, olen praktiliselt jõuetu ning viibin enamus ajast toas. Ma lihtsalt ei suuda olla väljas, toppida endale erinevaid rätikuid pähe ning juua liitrite kaupa vett. Ma ei ole kunagi olnud mingi eriline veesõber, aga kuna mu beebi vajab seda, olen ma sunnitud selle nö alla vägistama. Heal juhul suudan morsi kurgust alla valada. Peale selle, et olen täiesti jõuetu, magan ma suurema osa ajast. Vahel mõtlen, et mul on raseduse esimesed kuud on tagasi tulnud, kus ma ainult magasin ja olin kogu aeg väsinud, nagu kogu aeg.
Kuna olen juba oma päeva normi täis virisenud, räägin ma teile ka midagi head. Lubasin endale( tegelikult Paulile)ühe armsa beebiraamatu. See näeb seest sama armas välja kui pealt
ja muidugi, tänan ma ühte armast tulevast ema, kes laenas mulle mõneks ajaks südamedopplerit, millega saame oma pisike südamelööke kuulata!
kuigi hendriku meelest kõlasid südamelöögid nagu mingi trumm ja bass, aga mina leian, et pigem mingi vaiba kloppimisena!
