Nädal tagasi ei teadnud ma koolikutest mitte kui midagi. Olin ainult kuulnud nende olemasolust, muu info olin ma kõrvust mööda lastnud, sest tol hetkel polnud vajadust mul seda seda kuskile mällu talletada. Aga nüüd, on Paulpoiss üle nädala nendega käes piinelnud. Mitte ainult tema, vaid meie kõik, isegi kass ja koer. Teile, kes veel ei tea, siis ;
- Koolikuis lapse kõht on suur ja punnis, selle eesseinal kumavad läbi naha veresooned. Ta tõmbab jalgu vastu kõhtu, topib rusikaid suhu ja siputab ägedalt käsi-jalgu. Nägu punetab, nutt võib olla kiljuv ja väga lohutamatu. Nutvat last on võimatu rahustada, ta ei ole nõus rinnaimemisega või imeb rinda väga lühidalt. Pärast toitmist võib ta muutuda varasemast veelgi rahutumaks. Lõpuks nutab ta end magama, kuid uinumine on raske ning uni on häiritud.
Lootsin küll, et sellisel erilisel päeval, nagu oli seda eile, läheb kõik hästi, aga ei läinud .Kohe kui me Tartus koju hakkasime jõudma, hakkas Paulil tekkima esimesed koolikute sümptomid.Nuttis juba autos end punaseks, õnneks sel hetkel suutsin teda natukenegi maha rahustada, sest muidu oleks viimased kümme kilomeetrit olnud täielik põrgu. Kodus üritasin teda veel sööta(enne kui ta hüsteeriasse läks), kuid asjata. Ja nii ta oma esimesel minisünnipäeval nuttiski umbes kuus tundi järjest. Selle ajal jooksul käis ta käest kätte, kõik üritasid kuidagi ta valu leevendada, tegime ka vanni, lootes, et vesi rahustab teda maha, andsime gaasirohu tilkasi ja espumisani siirupit, hendriku ema määris mingit jubeda lõhnalist geeli kõhupiirkonda- aga mitte kui midagi. Laps röökis edasi. Üritasin teda ka kraadiklaasiga aidata. Ega ma just õnnest persega laes ei rippunud.
Õnneks olen suutnud olla igati asjalik ema, kes on valmis oma lapse nimel kõike tegema, et tal natukenegi parem hakkaks. Tatti ma veel ta ninast pole välja imenud,kuigi muretsesin ammu selle imeasja, vajadust pole veel otseselt olnud, sest selle asemel olen ma teda rinnapiimaga pritsinud, või üritanud ninna lasta. Vahel see õnnestub, vahel on ta terve nägu täis.
Kella kümne ajal õhtul vajus ta siiski ära. mässisin koos kuumakotiga ta teki sisse.Uskumatu, ta magas lausa poole kolmeni.
Tegelikult ma tahtsin ta esimest sünnipäeva eriliseks muuta, osta tordi ja küünla ning teha igasuguseid vahvaid asju. Kahjuks Paul arvas teisti ja mõtles, et teeks nalja.
