Ma räägin sellest,kuidas Hendriku õde soovitas minna aborti tegema. Ta ei õelnud seda mitte ainult mulle, vaid ka Hendrikule. Väitis seda,et me ei saa hakkama, me oleme nii noored ja ta ei soovi näha seda, kuidas me vaesuses elame hakkama. Meil muidugi polnud küll oma maja, aga me tulime rahaliselt ilusti toime. Me isegi ei mõelnud selle peale. Muidugi saatsin ma selle jutuga ta ikka nii sügavale perse, et endalgi hakkas sellest mõttest juba halb. Ta muidugi ei leppinud sellega, väitis, et see on ainult minupoolne otsus. Sel hetkel läksime me mõlemad Hendrikuga endast välja ja vandusime pisarais, et ma ei tee kunagi aborti, isegi siis kui KÕIK peaksid seda “soovitama” ning näitame tervele maailmale, et saame hakkama.
Vähe sellest, et mul tekkis tema vastu tõrge, ei saanud ta nagu arugi, MIDA TA JUST PALUNUD OLI. Ma rääkisin sellest ka Hendriku emale, tema ei osanud selle kohta midagi õelda, ei tea, miks ta nii ütles. Kõige haigem oli see, et ta ise oli äsja sünnitanud noor ema ja ta palus teha midagi sellist.
Paar kuud üritas Tiina meid lepitada, vabandas kõige eest, nagu tema ise oleks seda soovitanud. Sellest ei olnud mitte mingisugust kasu, ma tõesti vihkasin teda. Mul lihtsalt ei mahtunud see pähe, päris mitu kuud. Mingi aja pärast hakaksime teretama, rääkisime pinnapealselt kui sedagi, ning kui kahekesi jäime, valitses toas täielik vaikus.Aga see kõik oli kuidagi nii sunniviisiline ja praeguseks hetkeks ei ole midagi muutunud.
Ta isegi ei küsinud haiglas olles minu käest, et kuidas meil läheb? Kõik käis läbi mitme isiku. Aga ühte ma ütlen, ma ei lase Paulil teda kunagi tädiks nimetada. Päriselt. Ma võin olla küll ebaõiglane, aga mul tuleb see asi kohu aeg meelde, kui ma hendriku õde peaksin nägema. Hendrik on talle juba andestanud, võib-olla ka unustanud, aga mina mitte. See tegi ikka sittakanti haiget!
ja täna solvus hendriku ema selle peale, et me ei olnud nõus minema tema õe sünnipäevale. Hendrik ei viitsinud ja mina ei tahtnud. Ta isegi ei küsinud, et kas ma tahan minna, kas mulle sobib? Leppis juba teistega kokku ära. Ta ju teab, kuidas meie omavahelised suhted on. Ja mina ei ole selline, kes läheb teeb rõõmsa näo pähe, et teistel parem olla oleks.
