Mul on laua mitu põhjust, miks ma ootan tüdrukuteõhtut
* see tundub olevat üks kuradima lahe “üritus”
* veedan aega inimestesgea, kes on mulle armsad
* saab nalja ja pulli.
Ning viimane põhjus on ilmselt etteaimatav. See toimub ühes eesti mõnusaimas linnas. Ma endiselt jumaldan seda linna, ja iga jumala kord, kui ma sellest mõtlema hakkan, muutub mu süda härdaks.Halvimal juhul tulevad ka pisarad silma. Seda on juhtunud, kui olen Tartust väljasõitma hakanud. Täitsa naljakas, mina veel arvasin,et pole olemas linna, mis saab hingele niii nii armsaks,ning millest on raske mul lahti lasta.
Tartu, ma tõesti armastan sind oma elupäevade lõpuni!
Muidugi, olen ma kõigest väga elevil
