minu ja minu härra suurimad erinevused

Vabameelsus– Ma arvan,et ma olen oma iseloomult juba palju vabameelsem. Kindlasti andis mulle rohkem julgust ka mu hipiajastu. Mitte et ma päris päris hipi oleksin olnud, pigem olin ma selline sitane hipinärakas, kes nägi välja hipi. Tegelikult olen ma Hendrikule isegi paari korral nö piinlikust valmistanud. Hendrik on seevastu  väga kinnine inimene. Talle loeb teiste arvamus ja ta ei tee kunagi midagi sellist, mis inimestele silma torkaks. Asi selles, mina ei oska häbi tunda. Ma ei teagi, kas ma peaksin häbi tundma,kui ma teen seda, mis mulle meeldib või mida ma naudin? Oh ei, kallikesed. Vahel siiski tahaks, et mu härra oleks veidi hipilikum. Nagu õeldakse- vastandid ju tõmbuvad! ( loe: ideaalis tahaks palju aega alasti veeta)

inimestega suhtlemine- Ma ei saa õelda, et mina võtan hullult kiiresti inimesi omaks, aga mulle tohutult meeldivad inimesed, veel erinevad inimesed. Ja mul ei ole valmistanud kunagi probleeme inimestega suhtlemine, eriti võõraste inimestega. Paljudel on näiteks see, kui nad on kutsutud kuskile üritusele, kus nad ilmselt kedagi ei tea, siis nad loobuvad, tuues välja igasuguseid naljakaid ettekäändeid, et miks nad ei saa tulla. Ma üldiselt ei mõista selliseid inimesi. Sest teistmoodi sa ei kohtagi uusi inimesi. Hendrikuga on täpselt sama. Talle ei meeldi inimesed. Ilmselt ta näeb õudukaid sellest, kuidas ta peab suhtlema uute inimestega. Ta ehitab enda ümber nagu mingisuguse müüri. Alguses jätab ta sellise ülbiku või siis egoistliku mulje. Tegelikult on ta maailma armsaim ja sõbralikum inimene. Just nendega, keda ta omaks võtab, ning neid ei ole üldse palju. Ma mäletan siiani, kuidas mu üks sõbranna julges teda kallistada. Sest vähesed julgevad. Ja ma mäletan Hendriku nägu.See oli hindmatu.

seiklemine- Mina olen olnud alati üks suur seikleja. Mulle meeldivad uued väljakutsed, uued olukorrad,uued kohad, uued inimesed. Ning mul ei ole probleemi minna kuskile spontaanselt. Lihtsalt võtan kätte ja lähen. Hendrikul on vaja alati mingit plaani ja kindlalt transporti. Ma julgen väita, et ta vihkab hääletamist. Õnneks olen ma ta paaril korral suutnud ta pehmeks rääkida, aga üldiselt on meil alati selle üle mingid väikesed vaidlused. Kui Herbert suuremaks kasvab, siis ma tahan küll temaga rändama minna. Ma mõtlen, kui ta juba teismelise eas. Ideaalsis rändaksime Peruuse.

sallivus/mõistmine- Hendrik mõistab inimesi palju rohkem kui mina. Ilmselt annaks ta igale inimesele uue võimaluse, kui vaid saaks. Ta ei tahaks kunagi kellegiga tülitseda. Mina jälle seevastu ei mõista inimesi. Ma üldjuhul ei tahagi neid mõista(ainult kui sõpru). Ja ma kipun kergesti tülitsema. Ning ma teen kõik selleks, et inimene saaks aru, et ta ei ole minu tass teed. Mulle ei meeldi olla võlts, mulle ei meeldi suhelda inimestega, ainuüksi sellepärast, et kellegile teisele rõõmu valmistada. Selles mõttes olen ma täiesti egoistlik. Ja mulle ei meeldi teha head nägu, või rääkida midagi seda, mida ma tegelikuses ei mõtle. Kõik inimesed ei saa kõikidele meeldida.

kannatlikkus- See on nii naljakas, et mida vanemaks ma saan, seda kärsitumaks ma muutun. Ma olen maailma kärsitum inimene. Ning ma ei oska kannatada. Ma tahan KOHE ja PRAEGU. Ning kui ma seda kohe ei saa,teen ma inimeste elu põrguks, st. lähen üli kiiresti närvi. Hendrik on aga maailma rahulikum inimene. Või kui ta muutubki kärsituks, siis ta oskab seda väga hästi varjata.

maailmavaade- Tema jaoks on kõik must ja valge. Teist varianti tema meelest ei ole. Mul on vastupidi

Tegelikult neid erinevusi on veel, aga ilmselt on need ühe suurimad erinevused. Miks meid muidu peetakse üheks kaootilisemaks paariks